Üleskutse riigivõimule

23. Valitsejatele, kes peamiselt vastutavad üldise heaolu eest ja kes võivad nii palju korda saata kõlblusnormidest kinnipidamise kindlustamise alal, me ütleme: ärge lubage oma rahvaste moraalil alla käia; ärge lubage seaduslike vahenditega juurutada perekonda kui fundamentaalsesse rakukesse selliseid kombeid või tavasid, mis on vastuolus loomuliku ja jumaliku seadusega. Riigivõimu panus demograafilise probleemi lahendamisse võib olla ja peab olema hoopis teist laadi: nimelt ettenägelik poliitika perekonna jaoks, inimeste läbimõeldud harimine moraaliseaduse ja kodanikuvabaduste austamise osas.

Me oleme teadlikud nendest tõsistest raskustest, millega riigivõim on selles osas kokku puutunud, ja seda eriti arengumaades. Nende õiglasele pingelisele tööle pühendasime me oma entsüklika POPULORUM PROGRESSIO. Kuid me kordame koos oma eelkäija paavst Johannes XXIII-ga: nendest raskustest ülesaamiseks ei ole vastuvõetav ükski lahendus, "mis kahjustab inimese olemuslikku väärikust" ja põhineb läbinisti materialistlikul kontseptsioonil inimesest endast ja tema elust. Ainus võimalik lahendus sellele küsimusele on selline, mis näeb ette nii üksikindiviidide kui ka kogu inimühiskonna sotsiaalset ja majanduslikku progressi, ning mis austab ja edendab tõelisi inimlikke väärtusi.[26] Samuti ei või, olemata sügavalt ebaõiglane, pidada jumalikku ettehooldust vastutavaks selle eest, mis tegelikult on põhjustatud valitsuse läbimõtlematusest, ebapiisavast sotsiaalse õigluse tajust, omakasupüüdlikust monopoliseerimisest, või siis hukkamõistu väärivast laiskusest, mis ilmneb püüdluste ja hädavajalike ohverduste nappuses, mida tehakse rahvaste ja kõigi tema poegade elatustaseme tõusu kindlustamiseks.[27]

Mitmekordistagu suuremeelselt oma pingutusi kõik riigivõimu vastutustundlikud esindajad - nagu paljud neist on seda juba tänuväärselt teinud. Ja ärgu kogu maailma inimpere kasvav üksteiseabistamine iial lakaku: See avab suurtele rahvusvahelistele organisatsioonidele peaaegu et piiramatu tegevusvälja.