Chap.,  n.

 1 Intro,2  |                   kus pärimuse kohaselt Jeesus ise seda esmakordselt pühitses.
 2 Intro,4  |             sügavalt ehmunud, ei põgene Jeesus oma „tunni” eest. „Ja mida
 3 Intro,5  |    armulaua-annis. Selles annis usaldas Jeesus Kristus oma Kiriku kätte
 4  1,11    |                             11. „Issand Jeesus sel ööl, mil Tema ära anti” (
 5  1,11    |              jaoks niivõrd otsustav, et Jeesus Kristus ohverdas selle ja
 6  1,11    |                ees. Mida rohkemat oleks Jeesus meie jaoks teha saanud?
 7  1,12    |          valatakse” (vrd. Lk 22,19-20). Jeesus ei öelnud lihtsalt, et see,
 8  1,16    |             sööb, minu läbi” (Jh 6,57). Jeesus ise kinnitab meile, et see
 9  1,16    |               ennast meile toiduks. Kui Jeesus kõneles esimest korda sellest
10  1,18    |               räägib kõik „meie Päästja Jeesus Kristuse tulemise” usaldavast
11  1,19    |               armulauapalvetes Maarjat, Jeesus Kristuse, meie Issanda ja
12  1,20    |             jalgade pesemisest”, milles Jeesus ilmub meie ette osaduse
13  1,20    |   eshatoloogilist pinget: „Tule, Issand Jeesus!” (Ilm 22,20).~ ~
14  2,21    |               ohverdati ‚meie paasatall Jeesus Kristus’ (1Ko 5,7), viiakse
15  3,27    |              enesest, vaid seetõttu, et Jeesus usaldas selle apostlitele
16  3,31    |          südamest tänades meie Issandat Jeesus Kristust, et armulauasakrament „
17  4,46    |         järgimine näitab meie armastust Jeesus Kristuse vastu pühimas sakramendis,
18  5,47    |                ja „pühalikkus”, millega Jeesus Viimse Söömaaja õhtul seadis
19  5,48    |             juhtuks kui ta unustaks, et Jeesus on ka tema Issand ning et „
20  6,55    | armulauamüsteeriumis uskuda, et seesama Jeesus Kristus, Jumala Poeg ja
21 Conclu,60|     kulminatsioonile. Armulauas on meil Jeesus, Tema lunastav ohver, Tema