| Table of Contents | Words: Alphabetical - Frequency - Inverse - Length - Statistics | Help | IntraText Library | ||
| Alphabetical [« »] omavahel 3 ometi 4 omistades 1 on 310 õnnelikul 1 õnnis 1 oodata 1 | Frequency [« »] ----- ----- 452 ja 310 on 131 mis 127 oma 121 et | Johannes Paulus II Ecclesia de Eucharistia IntraText - Concordances on |
Chap., n.
1 Intro,1 | oma taevase kodumaa poole, on see jumalik sakrament tähistanud 2 Intro,1 | kirikukogu, et armulauaohver on „kristliku elu allikas ja 3 Intro,1 | Iseenese liha kaudu, mis on nüüd saanud Püha Vaimu läbi 4 Intro,1 | inimestele elu”. 2 Järelikult on Kiriku pilk pööratud püsivalt 5 Intro,1 | tema Issanda poole, kes on kohal altarisakramendis, 6 Intro,2 | sellest, teie kõik: see on minu ihu, mis teie eest 7 Intro,2 | sellest, teie kõik: see on uue ja igavese lepingu karikas, 8 Intro,2 | tänan Issand Jeesust, et ta on lubanud mul korrata, sellessamas 9 Intro,3 | paasamüsteeeriumist. Just sel põhjusel on armulauasakrament, mis on 10 Intro,3 | on armulauasakrament, mis on erilisel moel paasamüsteeriumi 11 Intro,3 | Kiriku elu keskmes. See on selge juba kõige varasematest 12 Intro,4(**) | See on ristipuu, millel rippus 13 Intro,4(***)| Issand on üles tõusnud hauast, meie 14 Intro,5 | Tema aluseks ja allikaks on kogu Triduum paschale kuid 15 Intro,5 | kohalolevaks läbi sajandite, on tõesti tohutu „võimalus”, 16 Intro,5 | autoriteediga, mis talle on antud preestrikspühitsemise 17 Intro,5 | Kristuselt „ülemises toas”: „See on minu ihu, mis teie eest 18 Intro,5 | eest antakse. See karikas on minu veri, mis teie eest 19 Intro,6 | selle üle koos Maarjaga see on „programm”, mille ma olen 20 Intro,6 | Kirikut. Armulauasakrament on nii usumüsteerium kui ka „ 21 Intro,8 | kordi ja kohti, kus mul on olnud võimalus seda pühitseda. 22 Intro,8 | Roomas ja kogu maailmas. Mul on olnud võimalus pühitseda 23 Intro,8 | püha Missat kabelites, mis on ehitatud mägiradade äärde, 24 Intro,8 | pühitsenud altaritel, mis on püstitatud staadionitele 25 Intro,8 | mitmekesine stsenaarium on andnud mulle võimsa kogemuse 26 Intro,8 | Pühima Kolmainsuse auks. See on tõesti mysterium fidei, 27 Intro,9 | ja selle vaimulik toit, on kõige kallim, mis Kirikul 28 Intro,9 | elavat tähelepanu, mida ta on alati osutanud armulauamüsteeriumile, 29 Intro,9 | teejuhiks ning nüüdki veel on need dogmaatiliseks tugipunktiks 30 Intro,9 | tähtsust nende elus, kes on selle teenrid. Täna võtan 31 Intro,10 | armulauamüsteeriumi kuulutamisele on kaasnenud sisemine kasvamine 32 Intro,10 | kristlikus kogukonnas. Kindlasti on liturgiline reform, mille 33 Intro,10 | altariohvris. Mitmel pool on pühima sakramendi adoratsioon 34 Intro,10 | Kristuse Ihu ja Vere Suurpühal on Issanda arm, mis toob aasta 35 Intro,10 | positiivseid märke.~Kahjuks on nende valgusallikate kõrval 36 Intro,10 | kõrval ka varje. Mõnel pool on euharistliku adoratsiooni 37 Intro,10 | Kiriku erinevates osades on esinenud kuritarvitusi, 38 Intro,10 | esinenud kuritarvitusi, mis on viinud segadusele seda imelist 39 Intro,10 | söömaajaga. Veelgi enam, kohati on ähmastunud apostellikul 40 Intro,10 | armulaua sakramentaalne loomus on taandatud lihtsalt selle 41 Intro,10 | kuulutusvormi efektiivsusele. See on siin-seal viinud oikumeeniliste 42 Intro,10 | armulauapraktikaid, mis on vastuolus korraga, mille 43 Intro,10 | selle üle? Armulauasakrament on liiga suur and, et sallida 44 1,11 | armulauasakrament. Armulaud on jäädavalt märgitud Issanda 45 1,11 | sündmusega, mille suhtes ta on mitte ainult meenutus vaid 46 1,11 | sakramentaalne taasesitus.~See on ristiohver, mis on jäädvustatud 47 1,11 | See on ristiohver, mis on jäädvustatud läbi ajastute. 9 48 1,11 | preestri kuulutusele „See on usu müsteerium”: „Me kuulutame 49 1,11 | Sinu surma, Issand”.~Kirik on võtnud armulauamüsteeriumi 50 1,11 | par excellance, sest see on eneseand, Tema isiku and 51 1,11 | sest kõik, mis Kristus on – kõik, mis Ta tegi ja kannatas 52 1,11 | lunastuse töö”. 11 See ohver on inimkonna pääste jaoks niivõrd 53 1,11 | omandada selle vilju. See on usk, millest on elanud kristlaste 54 1,11 | vilju. See on usk, millest on elanud kristlaste põlvkonnad 55 1,11 | aegade. Kiriku magisteerium on püsivalt taaskinnitanud 56 1,12 | öelnud Ta lihtsalt: „See on minu ihu”, „See on minu 57 1,12 | See on minu ihu”, „See on minu veri”, vaid läks edasi 58 1,12 | neile süüa ja juua andis, on Tema ihu ja Tema veri; Ta 59 1,12 | kõikide päästmiseks. „Missa on samaaegselt ja lahutamatult 60 1,12 | Kristuse ohver ja armulauaohver on üks ja seesama ohver.” 14 61 1,12 | alati sellesama. Seepärast on ohver alati ainult üks... 62 1,12(16) | peatükk: DS 1743: “See on üks ja seesama ohver, kes 63 1,13 | seose tõttu Kolgata ohvriga on armulauasakrament ohver 64 1,13 | andmiseni (vrd. Jh 10,17-18) on eelkõige and Tema Isale. 65 1,13 | and Tema Isale. Kahtlemata on see and antud meie eest 66 1,13 | ent esmalt ja eelkõige on see and Isale: „ohver, mille 67 1,13 | Andes oma ohvri Kirikule, on Kristus ühtlasi teinud enese 68 1,13 | vaimse ohvri, Kiriku, kes on kutsutud ohverdama iseennast 69 1,13 | ühenduses Kristuse ohvriga. See on Vatikani II kirikukogu õpetus 70 1,13 | osa armulauaohvrist, mis on kogu kristliku elu allikas 71 1,14 | sündmuse nende ellu: „Täna on Kristus teie, ent iga päev 72 1,14 | pühades müsteeriumides „on tõeline tunnistus ja mälestus 73 1,15 | vaid sellepärast, et see on kohalolu kõige täielikumas 74 1,15 | Kristus, Jumal-inimene, on tervikuna ja täielikult 75 1,15 | Ning püha katoliku kirik on kohaselt ja õigesti nimetanud 76 1,15 | transsubstantsiatsiooniks.” 23 Armulauasakrament on tõesti mysterium fidei, 77 1,15 | loomulikke elemente, sest Issand on selgelt öelnud, et need 78 1,15 | selgelt öelnud, et need on Tema ihu ja Tema veri: usk 79 1,15 | aru saada, kuidas see tõde on läbi sajandite ärgitanud 80 1,15 | sügavamalt mõista.~Need on kiiduväärt pingutused, mis 81 1,15 | kiiduväärt pingutused, mis on seda enam abiks ja inspiratsiooniks, 82 1,15 | sõltumatult meie mõtlemisest, on leib ja vein pärast konsekratsiooni 83 1,15 | et sellest hetkest peale on leiva ja veini sakramentaalsel 84 1,16 | võetakse. Armulauaohver on seesmiselt suunatud ustavate 85 1,16 | Nii nagu elav Isa minu on läkitanud ja mina elan Isa 86 1,16 | saab tõesti teoks. Armulaud on tõeline söömaaeg, milles 87 1,16 | metafoorne toit: “minu liha on tõeline roog ja minu veri 88 1,16 | tõeline roog ja minu veri on tõeline jook” (Jh 6,55).~ 89 1,17 | sellega Püha Vaimu. Sest see on tõesti minu ihu ja kes iganes 90 1,17 | iganes seda sööb, sellel on igavene elu”. 27 Kirik anub 91 1,17 | meis oma Vaimu andi, mis on juba välja valatud ristimises 92 1,18 | kirkuses”. Armulauasakrament on püüdlemine eesmärgi poole, 93 1,18 | eelmaitse (vrd. Jh 15,11); see on mingil moel taeva eelaimdus, „ 94 1,18 | ning minu verd joob, sellel on igavene elu ja mina äratan 95 1,18 | liha, antuna toidusena, on Tema ihu selle aulises olekus 96 1,19 | hulgast, kes hüüab: „Pääste on meie Jumalal, kes istub 97 1,19 | 7,10). Armulauasakrament on tõesti pilguheit taevasse 98 1,19 | taevasse maa pealt. See on taevase Jeruusalemma aukiir, 99 1,20 | tähelepanuväärne väljendus on ka see, et see kiirustab 100 1,20 | kodanikena. Nende ülesandeks on anda evangeeliumi valguses 101 1,20 | ehitamisse, maailma, mis on täielikus kooskõlas Jumala 102 1,20 | lubaduseks inimkonnast, mis on uuendatud Tema armastuses. 103 1,20 | omalt poolt, et „vääritu” on kristlikul kogukonnal võtta 104 1,20(34) | Ärge eirake Teda kui Ta on alasti. Ärge kummardage 105 1,20(34) | mööduda väljas, kus Tal on külm ja puuduvad rõivad. 106 1,20(34) | rõivad. See kes ütles: ‚See on minu ihu’ on seesama, kes 107 1,20(34) | ütles: ‚See on minu ihu’ on seesama, kes ütles: ‚te 108 1,20(34) | minule teinud’... Mis kasu on sellest, et euharistlik 109 2,21 | et armulaua pühitsemine on Kiriku kasvamise keskmes. 110 2,21 | Armulauasakramendi põhjuslik mõju on ilmne päris Kiriku algusest. 111 2,21 | Mk 14,17; Lk 22,14). See on tähelepanuväärne detail, 112 2,21(38) | peale, öeldes: ‚Vaata, see on selle lepingu veri, mille 113 2,21(38) | veri, mille Issand teiega on teinud kõigi nende sõnade 114 2,22 | Tõepoolest, Tema tõttu on meil elu: „Nii elab ka see, 115 2,22 | missiooni: „nii nagu Isa on mind läkitanud, niisamuti 116 2,22 | tipp, kuna selle eesmärk on inimkonna osadus Kristusega 117 2,23 | Kristuse ihu osadus? Et leib on üks, siis ka meie, paljud, 118 2,23 | kommentaar nendele sõnadele on sügav ja tundlik: „Sest 119 2,23 | sügav ja tundlik: „Sest mis on leib? See on Kristuse ihu. 120 2,23 | Sest mis on leib? See on Kristuse ihu. Ja mis saab 121 2,23 | üks ihu. Sest nagu leib on tervenisti üks kuigi koosneb 122 2,23 | ei paista välja kuna nad on saanud täiuslikult tervikuks, 123 2,23 | Kristusega”.42 Argument on veenev − meie ühendus Kristusega, 124 2,23 | igaühe jaoks meie seast on and ja arm, võimaldab meil 125 2,23 | lahutamatu tegevus, mis on Kiriku, tema ühtsuse ja 126 2,23 | ja tema jätkuva elu läte, on tegev armulauas. See oli 127 2,25 | kummardamine väljaspool missat on Kiriku elu jaoks hindamatu 128 2,25 | väärtusega. See kummardamine on tihedalt seotud armulauaohvri 129 2,25 | tuleneb ohvri pühitsemisest ja on suunatud osadusele, nii 130 2,25 | vaimsele. 46 Karjaste ülesanne on edendada − ka oma isikliku 131 2,25 | adoratsiooni Kristuse ees, kes on kohal euharistlike andide 132 2,25 | andide kujul. 47~Meeldiv on veeta aega koos Temaga, 133 2,25 | armastuses Kristuse ees, kes on kohal pühimas sakramendis? 134 2,25 | praktikat, mida magisteerium on korduvalt kiitnud ja soovitanud, 49 135 2,25 | Kõigist pühendumistest on Jeesuse kummardamine pühimas 136 2,25 | abiks”.50 Armulauasakrament on hindamatu aare: mitte ainult 137 3,26 | sellest, et nende vahel on sügav side, isegi sedavõrd, 138 3,26 | apostellik”. Ka armulauasakrament on üks ja üleilmne. Niisamuti 139 3,26 | üks ja üleilmne. Niisamuti on see püha, tõepoolest, pühim 140 3,27 | Seletades, kuidas Kirik on apostellik − rajatud apostlitele − 141 3,27 | selle apostlitele ja see on läbi aegade meile edasi 142 3,27 | Issanda käsule.~Teises mõttes on Kirik vastavalt Katekismusele 143 3,27 | päästvaid sõnu, mis ta on kuulnud apostlitelt”. 52 144 3,27 | apostlitelt”. 52 Ka siin on armulauasakrament apostellik 145 3,27 | kahetuhande-aastase ajaloo vältel on Kiriku magisteerium täpsemalt 146 3,27 | muutumatuks ja Kiriku jaoks on eluliselt oluline, et see 147 3,28 | 28. Viimaks on Kirik apostellik selles 148 3,28 | Peetruse ametijärglasega, kes on Kiriku ülemkarjane”. 53 149 3,28 | Selline järjepidevus on möödapääsmatu Kiriku eksistentsiks 150 3,29 | igavese ülempreestriga, kes on selle Tema ohvri autor ja 151 3,29 | preestrite teenimisamet, kes on võtnud vastu vaimulikuseisuse 152 3,29 | armulauasakrament, mida nad pühitsevad, on and, mis ületab võrreldamatult 153 3,29 | võrreldamatult kogukonna võimu ning on igal juhul eluliselt vajalik 154 3,29 | vaimulikku seada. Vaimulik on and, mille kogukond võtab 155 3,30 | tema õpetus armulauaohvrist on mõlemad olnud arutluse all 156 3,30 | aeglustumise. Niisamuti on mõeldamatu asendada pühapäevane 157 3,30 | kiiduväärt teatud olukordades, on ettevalmistuseks täieliku 158 3,30 | armulauasakramendi konsekreerimise vägi on usaldatud ainult piiskoppidele 159 3,30 | ainsa ihu osaduses, mis on Kirik, on see and kõikide 160 3,30 | osaduses, mis on Kirik, on see and kõikide hüveks.~ 161 3,31 | 31. Kui armulauasakrament on Kiriku elu kese ja tipp 162 3,31 | kese ja tipp siis samavõrd on ta preesterliku teeminise 163 3,31 | Kristust, et armulauasakrament „on preestriseisuse sakramendi 164 3,31 | seadmise hetkel”. 63~Preestrid on hõlvatud väga mitmesugustes 165 3,31 | kultuurilisi tingimusi, siis on kerge mõista, kuidas preestreid 166 3,31 | peamiselt armulauaohvrist, mis on seetõttu kogu preesterliku 167 3,31 | me mõistame kui oluline on preestri vaimse elu jaoks, 168 3,31 | ustavad ei saa kohal viibida on see Kristuse ja Kiriku töö”. 65 169 3,31 | Just armulauasakramendis on palve kutsumuste eest kõige 170 3,32 | murettekitav ja ebareeglipärane on sellise kristliku kogukonna 171 3,32 | kes seda juhiks. Kogudused on ristitute kogukonnad, kes 172 3,32 | preestri kohalolu, kes üksi on pädev ohverdama armulauda 173 3,33 | tugine sellele.” 66 Seega on nende kohus hoida kogukonnas 174 4,34 | põhjapaneva ideena. 67 Kirik on kutsutud oma maisel palverännakul 175 4,34 | vahel. Selleks otstarbeks on tal sõna ja sakramendid, 176 4,34 | üheski teises sakramendis, on müsteerium nii täiuslik, 177 4,34 | kõikide hüvede tippu − siin on iga inimliku püüdluse ülim 178 4,34 | ühenduses”. 69 Just sel põhjusel on hea kanda oma südames püsivalt 179 4,34 | vaimse osaduse” praktika, mis on Kirikus õnnelikul kombel 180 4,34 | sajandeid püsinud ja mida on soovitanud vaimse elu meistriteks 181 4,34 | vastu vaimset armulauda, mis on ülimalt viljakas... Selle 182 4,35 | lähtepunktiks; see eeldab, et osadus on juba olemas, osadus, mida 183 4,35 | täiusele viia. Antud sakrament on selle osadussideme väljendus 184 4,35 | elementide vaheline sügav side on Kiriku kui päästesakramendi 185 4,35 | osasaamine sellest. Järelikult on olemuslikult vajalik, et 186 4,36 | oma „südamega”; 72 vajalik on − kasutades püha Pauluse 187 4,36 | Pauluse sõnu − „usk, mis on tegev armastuse läbi” (Ga 188 4,36 | sidemete hoidmine rikkumatuna on eriline kõlbeline kohustus, 189 4,37 | meeleparanduse sakrament on omavahel väga tihedalt seotud. 190 4,37 | arusaadavalt isikule enesele, kuna on seotud oma südametunnistuse 191 4,38 | 38. Kiriklik osadus on, nagu ma olen öelnud, ka 192 4,38 | kui ta õpetab: „Täielikult on Kirikusse lülitatud need, 193 4,38 | leiduvad pääste vahendid ning on tema nähtavais piires ühendatud 194 4,38 | kus välised osadussidemed on samuti rikkumata. Kuna armulaud 195 4,38 | rikkumata. Kuna armulaud on „justkui vaimse elu tipp 196 4,38 | armulauamüsteeriumi kohta. Kristus on tõde ja annab tunnistust 197 4,39 | erilises vormis, et see on kujund ühest, tõelisest, 198 4,39 | kogunemise kiriklik osadus on osadus tema enda piiskopi 199 4,39 | Rooma paavstiga. Piiskop on tegelikult oma konkreetses 200 4,39 | selle all, kellele piiskop on selle ülesandeks teinud, 201 4,39 | kui Peetruse ametijärglane on piiskoppide ja ustavate 202 4,39 | nähtav allikas ja alus”, 82 on osadus temaga armulauaohvri 203 4,39 | objektiivselt selleks üles nagu see on Roomast eraldatud kristlike 204 4,40 | euharistlikel kogunemistel, on vastuolus sellega, mida 205 4,41 | tõhusus osaduse edendamisel on üks põhjusi, miks pühapäevane 206 4,41 | miks pühapäevane missa on nii oluline. Ma olen juba 207 4,41 | ma meelde, et ustavatel on kohustus osaleda missal 208 4,41 | takista ning et karjastel on vastav kohustus hoolitseda 209 4,41 | ehitamisel. Ma kirjutasin: „See on priviligeeritud paik, kus 210 4,42 | kaitsmine ja edendamine on iga üksiku ustava ülesanne, 211 4,42 | kiriklikule ametile. Sellepärast on Kirik koostanud normid, 212 4,42 | Kirik koostanud normid, mis on mõeldud tugevdama ustavate 213 4,43 | sakramendi käsitlemisel on üks teema, millest selle 214 4,43 | eest kogu maailmas, kes on viimastel aastakümnetel 215 4,43 | pöörduma armulaua poole, mis on Jumala rahva ühtsuse ülim 216 4,43 | ülim sakrament, kuivõrd see on selle ühtsuse sobilik väljendus 217 4,44 | pühitsemises ning see soov ise on juba ühine kiituspalve, 218 4,45 | kirikuga. Sellisel juhul on kavatsus tegelikult tulla 219 4,45 | vastastikust osadust, mis on võimatu kuni kirikliku osaduse 220 4,45 | anda neile armulauda ja on selleks kohaselt valmistunud 95 221 4,45 | muudatustega − juhtumeid, kus on tegemist teiste mitte-ida 222 4,46 | normidele, tänu millele on võimalik, kohase vaagimise 223 4,46 | vaimulikelt, kus need sakramendid on kehtivad.” 97~Neid tingimusi, 224 4,46 | tõe, et nende kehtimiseks on hädavajalik vaimulik preestriseisus, 225 4,46 | kohast hoiakut. Niisamuti on vastupidisel juhul: katoliiklased 226 4,46 | konfessioonidest − kellel on õigus oodata meilt tunnistuse 227 4,46 | edendamise töö enese vastu ning on samal ajal selle garantii.~ ~ 228 5,47 | selle suure sakramendi. Seal on episood, mis on mingis mõttes 229 5,47 | sakramendi. Seal on episood, mis on mingis mõttes selle eellugu − 230 5,47 | erilist hoolt − „vaeseid on teie juures ju alati” (Mt 231 5,47 | väljendusteks. Kõik need üksikasjad on evangelistid üles tähendanud 232 5,47 | valguses. Ent kahtlemata on Suure Neljapäeva sündmus 233 5,47 | liturgilisest tundlikkusest, mille on kujundanud Vana Testamendi 234 5,47 | Testamendi pärimus ja mis on avatud ümberkujundamisele 235 5,48 | ette „suur ülemine tuba”, on ta läbi sajandite ja kohtudes 236 5,48 | kui ta unustaks, et Jeesus on ka tema Issand ning et „ 237 5,48 | Euharistlik pidusöömaaeg on tõeliselt „püha” pidusöömaaeg, 238 5,48 | maailma teedel rändajatele, on panis angelorum, inglite 239 5,49 | usk armulauamüsteeriumisse on leidnud ajaloolise väljenduse 240 5,49 | skulptuur, maalikunst ja muusika on leidnud armulauas nii otseselt 241 5,49 | Kirikut ja tema vaimsust, on mõjutanud oluliselt „kultuuri”, 242 5,50 | esteetilistes mõõtmetes on lääne ja ida kristlaste 243 5,50 | kristlikku kunsti? Idas on kunst säilitanud tähelepanuväärselt 244 5,50 | palja tehnilise vilumuse on nad näidanud iseendid kuulekana 245 5,50 | arhitektuuriline ja mosaiikne hiilgus on kõigi usklike ühine pärand; 246 5,50 | Kristuse kohalolu müsteerium on justkui kastetud kolme jumaliku 247 5,50 | Sellise kunsti kontekstis, mis on suunatud armulaua tähenduse 248 5,50 | kirjas kunstnikele, 100 on Kirik jätnud alati avaralt 249 5,51 | kontinentidel, kus kristlus on noorem. Just sellist lähenemist 250 5,51 | inspireeritud kultuure.~Ometi on vajalik, et seda olulist 251 5,51 | millega võrreldes iga põlvkond on kutsutud ennast hindama. 252 5,51 | ennast hindama. See „aare” on liiga tähtis ja kallis, 253 5,51 | või praktikate kaudu, mis on juurutatud ilma hoolika 254 5,51 | in Asia, „selline koostöö on hädavajalik, sest püha liturgia 255 5,52 | pühitsemise eest. Nende kohus on juhatada armulauapühitsust 256 5,52 | üleilmsele Kirikule, mis on kaasatud igas armulauapühitsuses. 257 5,52 | reformi järgsetel aastatel on vääriti mõistetud loovus - 258 5,52 | paljud kuritarvitused, mis on paljudele toonud kannatusi. 259 5,52 | reaktsioon „formalismile” on viinud mõned, eriti mõningates 260 5,52 | autoriseerimata uuendusi, mis on sageli täiesti sobimatud.~ 261 5,52 | liturgilistest normidest. Need normid on armulaua tõeliselt kirikliku 262 5,52 | konkreetne väljendus; see on nende sügavaim tähendus. 263 5,52 | usaldatud müsteeriumi: see on liiga suur selleks, et keegi 264 6,53 | sakramendi poole kuna ta on ise sellega sügavalt seotud.~ 265 6,53 | sisemisest hoiakust. Maarja on „euharistlik naine” terves 266 6,53 | vaatab Maarjale kui eeskujule on ühtlasi kutsutud jäljendama 267 6,54 | Mysterium fidei! Kui armulaud on usu müsteerium, mis sedavõrd 268 6,55 | ja ülestõusmise meenutus on ka lihakssaamise jätk. Ingli 269 6,55 | ja verd.~Selle tulemuseks on sügav analoogia Fiat'i, 270 6,55 | Vaimu kaudu” vastu võtab on „Jumala Poeg” (Lk 1,30-35). 271 6,55 | leiva ja veini kujul.~„Õnnis on naine, kes on uskunud” ( 272 6,55 | kujul.~„Õnnis on naine, kes on uskunud” (Lk 1,45). Lihakssaamise 273 6,56 | Õhtusöömaajal lausutud sõnu: „See on minu ihu, mis teie eest 274 6,57 | 19). Kolgata „meenutuses” on kohal kõik see, mis Kristus 275 6,57 | ja surma läbi. Järelikult on kohal ka kõik see, mida 276 6,57 | igaühe meist: „Vaata, see on su poeg!”. Igaühele meist 277 6,57 | ütleb Ta ka: „Vaata, see on su ema!” (vrd. Jh 19,26- 278 6,57 | Kirikuga ja Kiriku emana on Maarja kohal igal meie armulauapühitsusel. 279 6,57 | armulauapühitsusel. Kui Kirik ja armulaud on lahutamatult ühendatud, 280 6,57 | Maarja ja armulaua kohta. See on üks põhjustest, miks iidsetest 281 6,57 | iidsetest aegadest peale on Maarja meelespidamine olnud 282 6,58 | 58. Armulauas on Kirik täielikult ühendatud 283 6,58 | Armulaud, nagu Maarja laulgi, on esmalt ja eelkõige ülistus 284 6,58 | Jeesusega. Juba see ise on tõeline „euharistlik suhtumine”.~ 285 6,58 | mõttes nende programm ja kava on armulaud. Magnifikaat väljendab 286 6,58 | armulaua müsteeriumi. Armulaud on meile antud, et meie elust, 287 Conclu,59 | viiekümnendat aastapäeva. Täna on mulle antud arm anda Kirikule 288 Conclu,59 | kahekümneviiendale aastale. Seda tehes on mu süda täis tänu. Sest 289 Conclu,59 | Sest üle poole sajandi on mu silmad iga päev, alates 290 Conclu,59 | kaasaegsust”. Iga päev on mu usk suutnud konsekreeritud 291 Conclu,59 | in cruce pro homine! Siin on Kiriku aare, maailma süda, 292 Conclu,59 | Kristuse sõnades juurdunud usk on meile piisav. Lubage mul, 293 Conclu,59 | me peaksime minema? Sinul on igavese elu sõnad” (Jh 6, 294 Conclu,60 | väljamõtlemises. Programm on juba olemas: see on evangeeliumist 295 Conclu,60 | Programm on juba olemas: see on evangeeliumist ja elavast 296 Conclu,60 | pärimusest leitav kava; see on alati sama. Selle kese on 297 Conclu,60 | on alati sama. Selle kese on lõppeks Kristuses eneses, 298 Conclu,60 | taotlemisele, iga tegevus, mis on suunatud Kiriku missiooni 299 Conclu,60 | kulminatsioonile. Armulauas on meil Jeesus, Tema lunastav 300 Conclu,61 | selgeks, mis ta tõeliselt on: üks, püha, üleilmne ja 301 Conclu,61 | aastatuhande esimestel aastatel on asunud, on ka uuenenud oikumeenilise 302 Conclu,61 | esimestel aastatel on asunud, on ka uuenenud oikumeenilise 303 Conclu,61 | tipnesid Suure Juubeliga, on meid sellel teel ergutanud 304 Conclu,61 | sint” (Jh 17,11). Tee ise on pikk ja täis takistusi, 305 Conclu,61 | pikk ja täis takistusi, mis on suuremad kui meie inimlikud 306 Conclu,61 | suudaksid ületada, kuid meil on armulaud ja selle juures 307 Conclu,61 | Tõuse üles, söö, sest sul on veel pikk tee ees” (1Ku 308 Conclu,61 | selleks katkematu pärimus, mis on esimestest sajanditest peale 309 Conclu,61 | sest „selles sakramendis on kokku võetud kogu päästemüsteerium.” 104~ 310 Conclu,62 | kohale pühakute koolis, kes on tõelise euharistliku vagaduse