Chap.,  n.

 1 Intro,5  |       sajandite vahel müstilise „ühtsuse ajas”.~Mõtte sellele täidab
 2  2,23    |     tegevus, mis on Kiriku, tema ühtsuse ja tema jätkuva elu läte,
 3  2,24    |     juurdunud igatsuse vennaliku ühtsuse järele; samal ajal ülendab
 4  3,30    | kiriklikel ühendustel puudub see ühtsuse täius meiega, mis peab tulenema
 5  3,30    |     tooks kaasa täieliku nähtava ühtsuse saavutamise poole liikumise
 6  4,39    |          oma konkreetses Kirikus ühtsuse nähtav allikas ja alus. 80
 7  4,39    |      vastuolu selles, kui Kiriku ühtsuse sakramenti par excellence
 8  4,39    |  piiskoppide ja ustavate hulkade ühtsuse püsiv ja nähtav allikas
 9  4,40    |  pühitses oma laual meie rahu ja ühtsuse müsteeriumi. Kes iganes
10  4,40    |           Kes iganes võtab vastu ühtsuse müsteeriumi jäämata rahusidemesse
11  4,41    |      tõhusalt teostada oma rolli ühtsuse sakramendina.” 88~
12  4,42    |       leiab armulauas kui Kiriku ühtsuse sakramendis, oma erilise
13  4,43    |      palavat igatsust kristlaste ühtsuse järele. Oikumeeniat käsitleva
14  4,43    |   oikumeenia teele.~Meie igatsus ühtsuse järele kutsub meid pöörduma
15  4,43    |       poole, mis on Jumala rahva ühtsuse ülim sakrament, kuivõrd
16  4,43    |  sakrament, kuivõrd see on selle ühtsuse sobilik väljendus ja ületamatu
17  4,44(93)|   koodeks, kaanon 702; Kristliku ühtsuse edendamise paavstlik nõukogu,
18  4,45    |                 45. Kui täieliku ühtsuse puudumisel ei ole ühine
19  4,46    |  tunnistuse andmist tõest − ning ühtsuse edendamise töö enese vastu