Chap.,  n.

 1  1,11    |             ihu ja vere euharistliku ohvri. Apostel Pauluse sõnad toovad
 2  1,12    |                     12. Euharistliku ohvri kõikehõlmava armastuse see
 3  1,12    |    sakramentaalselt kohalolevaks oma ohvri, mis pidi peatselt toodama
 4  1,12    |           kogukonnas, mis toob selle ohvri pühitsetud vaimuliku kätes.
 5  1,12    |            praegu ohverdame me selle ohvri, kes kord ohverdati ja kes
 6  1,12    |      Kristuse ühe, lõpliku lunastava ohvri ajas alati kohalolevaks.
 7  1,13    |         ülestõusmises”. 18~Andes oma ohvri Kirikule, on Kristus ühtlasi
 8  1,13    |            enese omaks Kiriku vaimse ohvri, Kiriku, kes on kutsutud
 9  1,13    |     ohverdavad nad Jumalale jumaliku ohvri ja iseennast koos sellega”. 19~
10  1,15    |             ülestõusmisega kroonitud ohvri sakramentaalne taasesitamine
11  1,16    |                                  16. Ohvri päästev mõju saab täielikult
12  2,25    |            ja veini kuju45 − tuleneb ohvri pühitsemisest ja on suunatud
13  3,29    |    ülempreestriga, kes on selle Tema ohvri autor ja esmane subjekt,
14  3,29    |             autor ja esmane subjekt, ohvri, milles tegelikult keegi
15  3,29(59)|       Kristuse kui Pea isikus, tuues ohvri kõigi liikmete nimel”: Pius
16  4,44    | armulauasakrament esile toob Issanda ohvri ning Tema ihu ja vere osaduse
17  5,48    |             mõrsjale Kirikule, andes ohvri, mille Ta ristil tõi üks
18 Conclu,61|                       61. Armulaua − ohvri, kohaloleku, pidusöömaaja −