Chap.,  n.

 1 Intro,1  |          erilise intensiivsusega. Juba Nelipühast saadik, mil Kirik –
 2 Intro,3  |         elu keskmes. See on selge juba kõige varasematest Kiriku
 3 Intro,4  |     sellest tunnist? Kuid ma olen juba astunud sellesse tundi” (
 4  1,17    |       meis oma Vaimu andi, mis on juba välja valatud ristimises
 5  1,18    |           elu vastuvõtmiseks: nad juba omavad seda maa peal tulevase
 6  2,21    |           Kirik, kui müsteeriumis juba kohalolev Kristuse kuningriik
 7  2,24    |            samal ajal ülendab see juba olemasolevat vennalikkusekogemust −
 8  4,35    |          see eeldab, et osadus on juba olemas, osadus, mida see
 9  4,41    |           on nii oluline. Ma olen juba käsitlenud nii seda kui
10  4,44    | pühitsemises ning see soov ise on juba ühine kiituspalve, üksainus
11  5,47    |        tähendanud varases Kirikus juba juurdunud „leivamurdmise”
12  6,55    |          Maarja euharistlikku elu juba enne armulaua seadmist,
13  6,58    |        Päästja pärast”, kannab ta juba Jeesust oma üsas. Ta ülistab
14  6,58    |    Jeesuses” ja „koos” Jeesusega. Juba see ise on tõeline „euharistlik
15 Conclu,60|      väljamõtlemises. Programm on juba olemas: see on evangeeliumist