Chap.,  n.

 1 Intro,6  |         aastatuhande koidikul, kutsudes teda „sõudma sügavale kohale”
 2 Intro,6  |         Kristuse üle tähendab ka võimet Teda ära tunda, kus Ta iganes
 3  1,16    | armulauaühenduse kaudu; me võtame vastu Teda ennast, kes andis iseenese
 4  1,20(34)|               Kristuse ihu? Ärge eirake Teda kui Ta on alasti. Ärge kummardage
 5  1,20(34)|                 alasti. Ärge kummardage Teda siidi rüütatud templis,
 6  3,28    |                 pühitsevad ja juhatavad teda jätkuvalt apostlid oma järglaste
 7  4,43    |                Jk 1,17), usub Kirik, et teda võetakse kuulda, sest ta
 8  6,53    |             ühtlasi kutsutud jäljendama teda tema sidemes selle kõige
 9  6,55    |               Kristuse nägu ja kiigutas Teda oma kätel, armastuse võrratu
10  6,56    |             Jeruusalemma templisse, „et teda seada Issanda ette” (Lk
11  6,58    |                  kaudu”, ent ta ülistab Teda ka „Jeesuses” ja „koos”
12 Conclu,62|                  Vaadeldes sisekaemuses teda, kes ihu ja hingega taevasse