Chap.,  n.

1  1,13|   eneseandmisega usklikele nende vaimse toiduna. Tema armastuse
2  1,13|        teinud enese omaks Kiriku vaimse ohvri, Kiriku, kes on kutsutud
3  2,22|          armulauas ammutab Kirik vaimse väe oma missiooni elluviimiseks.
4  3,31|          kui oluline on preestri vaimse elu jaoks, nagu ka Kiriku
5  3,31| teenimise tõelises keskpunktis − vaimse jõu toimetulemiseks oma
6  4,34|      järele. Sellest sai alguse „vaimse osaduse” praktika, mis on
7  4,34|    püsinud ja mida on soovitanud vaimse elu meistriteks olnud pühakud.
8  4,38|        Kuna armulaud on „justkui vaimse elu tipp ja kõikide sakramentide