Chap.,  n.

  1 Intro,1  |                  Vatikani II kirikukogu, et armulauaohver on „kristliku
  2 Intro,2  |                 Ma tänan Issand Jeesust, et ta on lubanud mul korrata,
  3 Intro,3  |                  jõudma lõpule Kolgatal, et saada meie lunastamise vahendiks: „
  4 Intro,4  |                    Jh 12,27). Ta tahtis, et Tema õpilased valvaksid
  5 Intro,4  |           valvata? Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse” (
  6 Intro,4  |                  Crucifixus est, mortuus et sepultus; descendit ad inferos;
  7 Intro,4  |          ülestõusmisajal üles oma laulu, et kuulutada: „Surrexit Dominus
  8 Intro,5  |            ülemises toas” ja kes soovib, et neid korrataks igas põlvkonnas
  9 Intro,8  |               Jumala Poeg sai inimeseks, et taastada kogu loodu, ühes
 10 Intro,10 |     Armulauasakrament on liiga suur and, et sallida kahemõttelisust
 11 Intro,10 |                  hoolimatust.~Ma loodan, et see entsüklika aitab tõhusalt
 12 Intro,10 |              praktika süngeid pilvi, nii et armulauasakrament säraks
 13  1,11(9) |               ihu ja vere armulauaohvri, et jäädvustada ristiohver läbi
 14  1,11    |                  jaoks niivõrd otsustav, et Jeesus Kristus ohverdas
 15  1,12    |               Jeesus ei öelnud lihtsalt, et see, mida Ta neile süüa
 16  1,14    |               äsja-pühitsetutele meelde, et armulauasakrament toob ülestõusmise
 17  1,14    |       Aleksandriast teeb samuti selgeks, et osalemine pühades müsteeriumides „
 18  1,14    |           tunnistus ja mälestus sellest, et Issand suri ja naases ellu
 19  1,15    |            tõeliseks’ mitte sellepärast, et välistada teisi kohalolu
 20  1,15    |        mittetõelised’, vaid sellepärast, et see on kohalolu kõige täielikumas
 21  1,15    |                Issand on selgelt öelnud, et need on Tema ihu ja Tema
 22  1,15    |               müsteeriumi, peab selleks, et olla kooskõlas katoliku
 23  1,15    |            rangelt kinni pidama sellest, et objektiivses reaalsuses,
 24  1,15    |     konsekratsiooni lakanud olemast, nii et sellest hetkest peale on
 25  1,16    |               Jeesus ise kinnitab meile, et see ühendus, mida Ta võrdleb
 26  1,17    |                ja nende andide peale..., et need, kes nendest osa võtavad,
 27  1,17    |                palvetab preester: “anna, et meie, kes oleme toidetud
 28  1,18    |                 pant tuleneb tõsiasjast, et Inimese Poja liha, antuna
 29  1,20    |    tähelepanuväärne väljendus on ka see, et see kiirustab meid tagant
 30  1,20    |                 jõuliselt kinnitada, nii et kristlased tunneksid end
 31  1,20    |           armastuses. Väärib tähelepanu, et kirjeldades Viimset Õhtusöömaaega
 32  1,20    |                Paulus ütleb omalt poolt, et „vääritu” on kristlikul
 33  1,20(33)|              kaasaegses maailmas Gaudium et Spes, 39.~
 34  1,20    |               tuleb” (1Ko 11,26) eeldab, et kõik, kes armulauast osa
 35  1,20(34)|                  siidi rüütatud templis, et seejärel Temast hoolimatult
 36  1,20(34)|                     Mis kasu on sellest, et euharistlik laud koormatakse
 37  2,21    |           Vatikani II kirikukogu õpetab, et armulaua pühitsemine on
 38  2,21    |         kasvamise keskmes. Olles öelnud, et „Kirik, kui müsteeriumis
 39  2,21    |                   Kuidas Kirik kasvab?”, et „nii sageli kui altaril
 40  2,21    |                Evangelistid täpsustavad, et Viimsele Õhtusöömaajale
 41  2,22    |                 Võib öelda mitte ainult, et igaüks meist võtab vastu
 42  2,22    |             vastu Kristust, vaid samuti, et Kristus võtab vastu igaüht
 43  2,22    |            Jumala rahvast, selle asemel, et enesesse sulguda, inimkonna
 44  2,23    |                 ole Kristuse ihu osadus? Et leib on üks, siis ka meie,
 45  2,23    |             sellele vaatamata alles, nii et nende paljus ei paista välja
 46  2,23    |                 andide peale Püha Vaimu, et Kristuse ihu ja veri „võiksid
 47  2,24    |                  vägi. Just selle kaudu, et ta ehitab Kirikut, loob
 48  2,25(46)|             Romanum: De sacra communione et de cultu mysterii eucharistici
 49  3,26    |     armulauasakramenti, tuleneb sellest, et nende vahel on sügav side,
 50  3,26    |              sügav side, isegi sedavõrd, et me võime öelda armulauamüsteeriumi
 51  3,27    |         apostlitel, mitte selles mõttes, et see ei lähtu Kristusest
 52  3,27    |                  enesest, vaid seetõttu, et Jeesus usaldas selle apostlitele
 53  3,27    |             terminoloogia, just selleks, et kaitsta apostellikku usku
 54  3,27    |              jaoks on eluliselt oluline, et see jääks muutumatuks.~
 55  3,28    |                apostellik selles mõttes, et „kuni Kristuse taastulemiseni
 56  3,28    |                 näeb Rooma Missaal ette, et euharistlikku palvet loeb
 57  3,29    |            pääste-majapidamises selgeks, et armulauasakrament, mida
 58  3,29    |                  kogukond vajab selleks, et olla tõeliselt euharistlik
 59  3,30    |                 ristimisest ja me usume, et eriti vaimulikuseisuse sakramendi
 60  3,30    |           ülestõusmist, tunnistavad nad, et see tähistab elu osaduses
 61  3,30    |          jagatava armulaua vastuvõtmist, et mitte põhjustada kahemõttelisust
 62  3,30    |                  seda asendada.~Tõsiasi, et armulauasakramendi konsekreerimise
 63  3,31    |                Issandat Jeesus Kristust, et armulauasakrament „on preestriseisuse
 64  3,31    |                Kiriku ja maailma hüveks, et preestrid järgiksid kirikukogu
 65  3,31    |               armastuse eeskuju selleks, et külvata noorte meeste südamesse
 66  3,32    |               arvule ja mitmekesisusele, et moodustada kogudus, puudub
 67  3,32    |                  õigusega parandada, nii et pühapäevased jumalateenistused
 68  3,32    |            palvetama suurema tulisusega, et Issand saadaks töötegijaid
 69  3,33    |                peavad nad meeles pidama, et − nagu õpetab Vatikani II
 70  3,33    |                   nälg” armulaua järele, et ei jääks kasutamata ükski
 71  4,34    |                 müsteerium nii täiuslik, et see viib meid kõikide hüvede
 72  4,35    |               lähtepunktiks; see eeldab, et osadus on juba olemas, osadus,
 73  4,35    |                 on olemuslikult vajalik, et armulauasakramenti pühitsetaks
 74  4,36    |                 anun, palun ja vannutan, et keegi ei läheneks sellele
 75  4,36    |              kiriku katekismus õigusega, et „igaüks, kes teab enesel
 76  4,36    |             Seetõttu tahan ma kinnitada, et Kirikus jääb nii nüüd kui
 77  4,36    |       manitsusele konkreetse väljenduse: et armulaua vääriliseks vastuvõtmiseks „
 78  4,37    | lepitussakramendi kaudu möödapääsmatuks, et täiel määral osaleda armulauaohvris.~
 79  4,37    |               puudumisele kui ta määrab, et neid, kes „kangekaelselt
 80  4,38    |                osadusest Kirikus, nõuab, et seda pühitsetaks sellises
 81  4,38    |                 nõuab see erilisel moel, et osadussidemed sakramentides,
 82  4,39    |   armulauasakramendiga, tuleb meenutada, et „armulauaohver, kuigi seda
 83  4,39    |                nähtavas erilises vormis, et see on kujund ühest, tõelisest,
 84  4,39    |          kohalolek”. 79 Sellest tuleneb, et tõeliselt euharistlik kogukond
 85  4,40    |          armulaua tõelisele reaalsusele, et naasta vennaliku osaduse
 86  4,41    |              Selles tuletasin ma meelde, et ustavatel on kohustus osaleda
 87  4,41    |                 tõsiselt ei takista ning et karjastel on vastav kohustus
 88  4,41    |          kohustus hoolitseda selle eest, et kõikide jaoks oleks sobilik
 89  4,43    |              armulauaohvrit palub Kirik, et Jumal, halastuse Isa, annaks
 90  4,43    |               lastele Püha Vaimu täiuse, et nad saaksid üheks ihuks
 91  4,43    |                    Jk 1,17), usub Kirik, et teda võetakse kuulda, sest
 92  4,44    |                   44. Just selle pärast, et Kiriku ühtsus, mille armulauasakrament
 93  4,46    |                 Valmistab rõõmu märkida, et katoliku vaimulikud saavad
 94  4,46    |                  ja selhulgas selle tõe, et nende kehtimiseks on hädavajalik
 95  4,46    |                  preestriseisus, näitab, et isik, kes soovib neid sakramente
 96  5,48    |                 juhtuks kui ta unustaks, et Jeesus on ka tema Issand
 97  5,48    |            Jeesus on ka tema Issand ning et „pidusöömaaeg” jääb alati
 98  5,48    |            Issand, ma ei ole seda väärt, et sina mu katuse alla tuleksid” (
 99  5,49    |              kunstiteosteni?~Võib öelda, et armulaud, mis kujundab Kirikut
100  5,51    |              kultuure.~Ometi on vajalik, et seda olulist kohandamistööd
101  5,51    |                  liiga tähtis ja kallis, et riskeerida selle vaesustamise
102  5,51    |   armulauamüsteeriumi keskne koht nõuab, et igasugune ülevaatamine peab
103  5,52    |                 kahetsusega tuleb öelda, et eriti kirikukogu algatatud
104  5,52    |         armastust Kiriku vastu. Selleks, et tuua paremini esile see
105  5,52    |               see on liiga suur selleks, et keegi käsitleks seda kergekaalulisena
106  6,53    |                 Maarjat. Ometi me teame, et ta oli kohal apostlite seas,
107  6,54    |          sedavõrd ületab meie mõistmist, et kutsub jäägitult usaldama
108  6,55    |          seadmist, ainuüksi selle tõttu, et ta andis oma neitsiliku
109  6,55    |                   Maarjal paluti uskuda, et see, kelle ta oma üsas „
110  6,55    |             armulauamüsteeriumis uskuda, et seesama Jeesus Kristus,
111  6,56    |                 Jeruusalemma templisse, „et teda seada Issanda ette” (
112  6,56    |                 eaka Siimeoni kuulutust, et laps saab olema „tähiseks,
113  6,56    |               mille vastu räägitakse” ja et mõõk läbistab ka tema enda
114  6,58    |                 Armulaud on meile antud, et meie elust, nagu Maarja
115 Conclu,60|             armastada ja jäljendada, nii et me võiksime Temas elada
116 Conclu,61|              ühise ristimise kaudu. Kuid et seda aaret mitte pillata,
117 Conclu,61|                 ning hoolikalt jälgides, et seda ei madaldataks üheski
118 Conclu,61|                  seotud nõudes, näitame, et me oleme tõesti teadlikud
119 Conclu,62|           viventium.~Tui qui cuncta scis et vales,~qui nos pascis hic
120 Conclu,62|               ibi commensales,~coheredes et sodales~fac sanctorum civium.~
121 Conclu,62|                 säästa,~kõlvuliseks tee, et päästa~elavate maale ta.~