Chap.,  n.

 1 Intro,2  |      pärimuse kohaselt Jeesus ise seda esmakordselt pühitses. Ülemine
 2 Intro,2  |          kuuletudes Tema käsule: „Seda tehke minu mälestuseks” (
 3 Intro,3  |           elame me jätkuvalt läbi seda Kiriku algkujutust. Armulaua
 4 Intro,7  |    vajadust õhutada igaüht kogema seda üha uuena ?~
 5 Intro,8  |         kus mul on olnud võimalus seda pühitseda. Mulle meenub
 6 Intro,8  |           ja mererannale; ma olen seda pühitsenud altaritel, mis
 7 Intro,8  |         kosmilise! Sest isegi kui seda pühitsetakse maakiriku tagasihoidlikul
 8 Intro,8  |         lunastatud loodu. Ta teeb seda Kiriku preesterliku teenimise
 9 Intro,10 |          mis on viinud segadusele seda imelist sakramenti puudutava
10 Intro,10 |  tähendusest ohvrina pühitsetakse seda nagu oleks tegemist lihtsalt
11  1,11    |     jäädvustatud läbi ajastute. 9 Seda tõde väljendavad hästi sõnad,
12  1,11    |           Isa juurde alles pärast seda kui Ta oli jätnud meile
13  1,11    |           püsivalt taaskinnitanud seda usku rõõmsa tänulikkusega
14  1,11    |       eest. 12 Ma soovin veelkord seda tõde meelde tuletada ning
15  1,12    |    põhineb Päästja enese sõnadel. Seda seades ei öelnud Ta lihtsalt: „
16  1,12    |      sellele ohvrile ega rohkenda seda. 16 Korratakse selle meenutuslikku
17  1,14    |       surma vaid ka ülestõusmise. Seda tuletab meelde koguduse
18  1,15    |     kohaselt ja õigesti nimetanud seda muutust transsubstantsiatsiooniks.” 23
19  1,15    |          veri: usk kinnitab teile seda, kuigi teie meeled väidavad
20  1,15    |       ärgitanud teoloogiat püüdma seda üha sügavamalt mõista.~Need
21  1,15    |     kiiduväärt pingutused, mis on seda enam abiks ja inspiratsiooniks,
22  1,15    |            elava usuga”, nii nagu seda mõistab eriti magisteeriumi „
23  1,15    |        selgitus, mis püüab mõista seda müsteeriumi, peab selleks,
24  1,17    |           oma Vaimuga... See, kes seda usus sööb, sööb Tuld ja
25  1,17    |     tõesti minu ihu ja kes iganes seda sööb, sellel on igavene
26  1,17    |       igavene elu”. 27 Kirik anub seda jumalikku andi euharistlikus
27  1,18    |   vastuvõtmiseks: nad juba omavad seda maa peal tulevase täiuse
28  1,20    |         maailma eest. 33 Ma tahan seda uue aastatuhande algul taas
29  1,20(34)|           vähemate vendade seast, seda te olete minule teinud’...
30  2,21    |       ohverdati meie eest: „Tehke seda minu mälestuseks... Nii
31  2,21    |           te sellest joote, tehke seda minu mälestuseks” (1Ko 11,
32  2,23    |            Ja mis saab neist, kes seda vastu võtavad? Kristuse
33  2,25    |     kallid vennad ja õed, olen ma seda kogenud ning ammutanud sellest
34  2,25    |          jõudu, lohutust ja tuge!~Seda praktikat, mida magisteerium
35  2,25    |      hindamatu aare: mitte ainult seda pühitsedes vaid ka palvetades
36  2,25    |           saa jätta arendamata ka seda euharistliku kummardamise
37  3,27    | armulauasakrament apostellik kuna seda pühitsetakse kooskõlas apostlite
38  3,28    |          väljendab apostellikkuse seda mõtet. Nagu õpetab Vatikani
39  3,30    |     saavutamisele ent need ei saa seda asendada.~Tõsiasi, et armulauasakramendi
40  3,32    |     kogudus, puudub preester, kes seda juhiks. Kogudused on ristitute
41  4,36    |          vere vastuvõtmise kaudu. Seda kohustust tuletab talle
42  4,38    |      osadusest Kirikus, nõuab, et seda pühitsetaks sellises kontekstis,
43  4,39    |          et „armulauaohver, kuigi seda tuuakse alati mingis kindlas
44  4,39    |       püha Ignatius Antiookiast: „Seda armulauasakramenti, mida
45  4,39    |      kehtiv pühitsemine väljendab seda üleüldist osadust Peetruse
46  4,40    |            Püha Augustinus kordas seda kutset kui ta, tuletades
47  4,41    |          olen juba käsitlenud nii seda kui ka teisi põhjusi, mis
48  4,41    |         oleks sobilik ja võimalik seda ettekirjutust täita. 87
49  4,43    |       näeb Vatikani II kirikukogu seda kui Jumala erilist andi. 89
50  4,44    |       tahaksin ma taas kinnnitada seda, mida ma ütlesin oma entsüklikas
51  4,44    |         Isaga ja üha rohkem teeme seda ‚ühe südamega’”. 94~
52  4,46    |        võtta, omal soovil paluvad seda ja väljendavad usku, mida
53  5,48    |       järgi kiusatusele madaldada seda „intiimsust” oma Peiuga,
54  5,48    | alandlikkuses: „Issand, ma ei ole seda väärt, et sina mu katuse
55  5,49    |          oli tunnistajaks, pärast seda kui ajalooline olukord seda
56  5,49    |       seda kui ajalooline olukord seda võimaldas, üleminekule euharistliku
57  5,51    |          armulaua pühitsemine kui seda märgistavad erinevate kultuuride
58  5,51    |    kultuure.~Ometi on vajalik, et seda olulist kohandamistööd tehtaks
59  5,51    |        kogu Kiriku pärand, ei saa seda määratleda vaid kohaliku
60  5,52    |       selleks, et keegi käsitleks seda kergekaalulisena jättes
61  6,54    |      hoiaku omandamisel. Korrates seda, mida Kristus tegi Viimsel
62  6,54    |           kuulekana Tema käsule: „Seda tehke minu mälestuseks!”,
63  6,54    |          iganes Tema teile ütleb, seda tehke!” (Jh 2,5). Sama emaliku
64  6,55    |         kujustades seeläbi eneses seda, mis teatud määral toimub
65  6,57    |                              57. „Seda tehke minu mälestuseks” (
66  6,58    |         võtab omaks Maarja vaimu. Seda tõde võib sügavamalt mõista
67 Conclu,59|       kahekümneviiendale aastale. Seda tehes on mu süda täis tänu.
68 Conclu,61|    madaldamist või ärakasutamist; seda tuleb kogeda ja elada selle
69 Conclu,61|          ristimise kaudu. Kuid et seda aaret mitte pillata, peame
70 Conclu,61|       ning hoolikalt jälgides, et seda ei madaldataks üheski mõõtmes
71 Conclu,61|         kristliku kogukonna alati seda aaret erksalt valvamas.
72 Conclu,62|   avanevat neid „uusi taevaid” ja seda „uut maad”, mis ilmuvad