Chap.,  n.

 1 Intro,1     |            rikkuse – Kristuse enese, meie paasa ja elava leiva. Iseenese
 2 Intro,3     |            lõpule Kolgatal, et saada meie lunastamise vahendiks: „
 3 Intro,4     |                                   4. Meie lunastuse tund. Olgugi sügavalt
 4 Intro,4(***)|              on üles tõusnud hauast, meie pärast rippus Ta ristil,
 5 Intro,9     | armulauasakramendi vastu. Lähematena meie ajale tuleb nimetada kolme
 6  1,11(9)    |     Sacrosanctum Concilium, 47: „... meie Päästja seadis oma ihu ja
 7  1,11       |      kohalolevaks ning „viiakse ellu meie lunastuse töö”. 11 See ohver
 8  1,11       |           Mida rohkemat oleks Jeesus meie jaoks teha saanud? Tõesti,
 9  1,13       |          Kahtlemata on see and antud meie eest ning tegelikult kogu
10  1,14       |           Issand suri ja naases ellu meie jaoks ja meie eest”. 21~
11  1,14       |            naases ellu meie jaoks ja meie eest”. 21~
12  1,15       |            kogu substantsi Kristuse, meie Issanda ihu substantsiks
13  1,15       |               müsteerium, mis ületab meie arusaamise ja mille saab
14  1,15       |              reaalsuses, sõltumatult meie mõtlemisest, on leib ja
15  1,15       |          veini sakramentaalsel kujul meie ees tõeliselt Issand Jeesuse
16  1,16       |           ennast, kes andis iseenese meie eest, me võtame vastu Tema
17  1,16       |              ihu, mille Ta andis ära meie eest ristil ja Tema verd,
18  1,17       |                                  17. Meie osasaamise kaudu Tema ihust
19  1,17       |           Sind: saada oma Püha Vaimu meie kõigi ja nende andide peale...,
20  1,17       |         palvetab preester: “anna, et meie, kes oleme toidetud Tema
21  1,18       |     Armulauasakramendis räägib kõik „meie Päästja Jeesus Kristuse
22  1,19       |          pinge väljendab ja kinnitab meie osadust Kirikuga taevas.
23  1,19       |            Maarjat, Jeesus Kristuse, meie Issanda ja Jumala igavesti
24  1,19       |       hulgast, kes hüüab: „Pääste on meie Jumalal, kes istub troonil
25  1,19       |    Jeruusalemma aukiir, mis läbistab meie ajaloo pilved ja valgustab
26  1,19       |           ajaloo pilved ja valgustab meie rännakut.~
27  1,20       |            see kiirustab meid tagant meie rännakul läbi ajaloo ja
28  1,20       |           igapäevasesse pühendumisse meie ees seisvale tööle. Kahtlemata
29  1,20       |           suurendab mitte ei vähenda meie vastutustunnet tänase maailma
30  1,20       |           kooskõlas Jumala plaaniga.~Meie aja silmapiiri tumestavad
31  1,20       |     pesemisest”, milles Jeesus ilmub meie ette osaduse ja teenimise
32  2,21       |       ristiohvrit, milles ohverdati ‚meie paasatall Jeesus Kristus’ (
33  2,21       |               1Ko 5,7), viiakse ellu meie lunastamise tööd”. Samal
34  2,21       |         Jumala Pojaga, kes ohverdati meie eest: „Tehke seda minu mälestuseks...
35  2,22       |          vastu igaüht meist. Ta saab meie sõbraks: „Teie olete mu
36  2,23       |              Et leib on üks, siis ka meie, paljud, oleme üks ihu,
37  2,23       |                 Argument on veenev − meie ühendus Kristusega, mis
38  2,23       |         Kristusega, mis igaühe jaoks meie seast on and ja arm, võimaldab
39  2,24       |   vennalikkusekogemust − mis tuleneb meie osasaamisest samast euharistlikust
40  2,25       |       südames. Kui kristlased peavad meie ajal silma paistma eelkõige
41  2,25       |              kestvamaks ja rohkendab meie osaduse vilju Issanda ihus
42  3,31       |          kordan ma, südamest tänades meie Issandat Jeesus Kristust,
43  4,34       |        sakramentide kulminatsioonina meie osaduse täiustamisel Jumal
44  4,40       |        Kristus... pühitses oma laual meie rahu ja ühtsuse müsteeriumi.
45  4,43       |         kiriku poegi ja tütreid ning meie vendi ja õdesid teistest
46  4,43       |              asuma oikumeenia teele.~Meie igatsus ühtsuse järele kutsub
47  4,46       |               ustav järgimine näitab meie armastust Jeesus Kristuse
48  4,46       |           vastu pühimas sakramendis, meie vendade ja õdede vastu erinevatest
49  5,48       |         Christus sumitur! Leib, mida meie altaritel murtakse ja mida
50  5,52       |               vrd. 1Ko 11,17-34). Ka meie aeg nõuab uuenenud teadlikkust
51  5,52       |             Keegi ei tohi alahinnata meie kätesse usaldatud müsteeriumi:
52  6,53       |         pühimale Neitsi Maarjale kui meie õpetajale Kristuse palge
53  6,54       |      müsteerium, mis sedavõrd ületab meie mõistmist, et kutsub jäägitult
54  6,55       |     armulauda vastu võtame, ülendama meie hinge?~
55  6,56       |        antakse” (Lk 22,19)? Ihu, mis meie eest anti ja mis saab kohalolevaks
56  6,57       |          kõik see, mida Kristus tegi meie heaks oma ema suhtes. Ta
57  6,57       |           emana on Maarja kohal igal meie armulauapühitsusel. Kui
58  6,58       |           kui Jumala Poeg tuleb taas meie juurde leiva ja veini sakramentaalse
59  6,58       |          Armulaud on meile antud, et meie elust, nagu Maarja elust,
60 Conclu,59   |           mis pealegi paneb proovile meie mõistuse võime ulatuda näivuse
61 Conclu,60   |          aastatuhande koidikul oleme meie, Kiriku lapsed, kutsutud
62 Conclu,61   |       takistusi, mis on suuremad kui meie inimlikud vahendid üksi
63 Conclu,61   |          Armulaua aare, mille Issand meie ette asetab, paneb meid
64 Conclu,61   |         täieliku osaduse poole kõigi meie õdede ja vendadega, kellega
65 Conclu,61   |           kellega me oleme ühendatud meie ühise ristimise kaudu. Kuid
66 Conclu,61   |            kristlaste põlvkondadele. Meie hoolt selle müsteeriumi
67 Conclu,62   |            nagu öeldakse, „soojendab meie südameid”. Üle kõige kuulakem
68 Conclu,62   |   tagasihoidlikul kujul käib Kristus meie kõrval kui meie jõud ja
69 Conclu,62   |              Kristus meie kõrval kui meie jõud ja teemoon ning annab
70 Conclu,62   |   sisekaemusele, mille poole püüdleb meie süda oma janus rõõmu ja