Chap.,  n.

 1 Intro,3  |           tuhat aastat hiljem elame me jätkuvalt läbi seda Kiriku
 2 Intro,3  |        kannatustega Ketsemani aias. Me näeme taas Jeesust, kui
 3 Intro,5  |         need sõnad, vastavad kõik: „Me kuulutame Sinu surma, Issand,
 4  1,11    |            See on usu müsteerium”: „Me kuulutame Sinu surma, Issand”.~
 5  1,11    |         selles osalemiseks nii nagu me oleksime seal kohal olnud.
 6  1,12    |             Johannes Chrysostomus: „Me ohverdame alati sama Talle,
 7  1,12    |          üks... Ka praegu ohverdame me selle ohvri, kes kord ohverdati
 8  1,14    |            pärast konsekratsiooni: „me... tunnistame Sinu ülestõusmist”.
 9  1,15    |              latens Deitas, laulame me jätkuvalt koos ingelliku
10  1,16    |             armulauaühenduse kaudu; me võtame vastu Teda ennast,
11  1,16    |           andis iseenese meie eest, me võtame vastu Tema ihu, mille
12  1,17    |             näiteks sellise palve: “Me palume ja anume Sind: saada
13  1,18    |    tervikuna. Sest armulauas võtame me vastu ka oma ihuliku ülestõusmise
14  1,18    |       ülestõusmist. Koos armulauaga me justkui seedime ülestõusmise „
15  2,23    |          korintlastele: „Leib, mida me murrame, − eks see ole Kristuse
16  2,23    |         paljud, oleme üks ihu, sest me kõik saame osa sellest ühest
17  2,24    |            ja Tema Vaimu and, mille me armulauaosaduses külluslikult
18  3,26    |            side, isegi sedavõrd, et me võime öelda armulauamüsteeriumi
19  3,26    |            samade sõnadega, millega me Nikaia-Konstantinoopoli
20  3,30    |           oikumeenilises dialoogis. Me peame tänama Pühimat Kolmainsust
21  3,30    |             tulenema ristimisest ja me usume, et eriti vaimulikuseisuse
22  3,31    |           kese ja juur”. 64 Niisiis me mõistame kui oluline on
23  4,34    |             ülim eesmärk, sest siin me puudutame Jumalat ja Jumal
24  4,36    |          see elu armus, mille kaudu me saame „jumaliku loomuse
25  4,36    |       Vaimuga. Usust üksi ei piisa; me peame püsima pühitsevas
26  4,36    |         nimetada „osalemiseks”, kui me ka tuhat korda puudutaksime
27  4,37    | kristlastele esitatud üleskutsele: „Me palume Kristuse asemel:
28  4,43    |           oikumeenilise tegevusega. Me kõik peaksime tänama Pühimat
29  4,43(91)|              Ühenda meid kõiki, kes me osa saame ühest leivast
30  4,44    |         nõrgendades taju kui kaugel me oleme sellest eemärgist
31  4,44    |          anumine. Üheskoos kõneleme me Isaga ja üha rohkem teeme
32  6,53    |                             53. Kui me tahame taasavastada Kiriku
33  6,53    |          sideme kogu rikkust ei saa me eirata Maarjat, Kiriku ema
34  6,53    |             ei maini Maarjat. Ometi me teame, et ta oli kohal apostlite
35  6,55    |             mis peaks iga kord, kui me armulauda vastu võtame,
36 Conclu,59|        seast: „Issand, kelle juurde me peaksime minema? Sinul on
37 Conclu,60|     armastada ja jäljendada, nii et me võiksime Temas elada Kolmainsuse
38 Conclu,60|       kuulamine ja armastamine. Kui me jätaksime armulaua hooletusse,
39 Conclu,61|         õdede ja vendadega, kellega me oleme ühendatud meie ühise
40 Conclu,61|          aaret mitte pillata, peame me austusega suhtuma nõuetesse,
41 Conclu,61|          seotud nõudes, näitame, et me oleme tõesti teadlikud selle
42 Conclu,62|         ümberkujundavat väge. Temas me näeme armastuses uuendatud