Table of Contents | Words: Alphabetical - Frequency - Inverse - Length - Statistics | Help | IntraText Library
Johannes Paulus II
Ecclesia de Eucharistia

IntraText - Concordances

(Hapax - words occurring once)
kiusa-motle | motlu-rei | relig-touke | touse-xvi

                                                                  bold = Main text
     Chap.,  n.                                                   grey = Comment text
1001 Intro,4 | palvetage, et te ei satuks kiusatusse” (Mt 26,40-41). Ainult Johannes 1002 5,52 | jagunemised (schismata) ja klikkide (haireseis) esilekerkimine ( 1003 1,20 | kohustusi selle maailma kodanikena. Nende ülesandeks on anda 1004 Intro,1 | palverännakut oma taevase kodumaa poole, on see jumalik sakrament 1005 5,49 | perekondade domus'es ehk „kodus” esimeste sajandite pühalikele 1006 6,57 | Kristuse surma meenutuse kogemine armulauas tähendab ka selle 1007 6,56 | jalamil läbielatu uuesti kogemist.~ 1008 2,24 | tagajärjel näitab igapäevane kogemus, pannakse vastu Kristuse 1009 2,25 | vennad ja õed, olen ma seda kogenud ning ammutanud sellest jõudu, 1010 6,56 | valmistumises Kolgataks koges Maarja teatudeelaimdust 1011 Intro,6 | õpilase poolt Emmause teel kogetu: „Siis avanesid neil silmad 1012 3,32 | mitmekesisusele, et moodustada kogudus, puudub preester, kes seda 1013 3,32 | preester, kes seda juhiks. Kogudused on ristitute kogukonnad, 1014 Intro,8 | pühitseda. Mulle meenub kogudusekirik Niegovićis, kus oli minu 1015 4,39 | paavstiga, terve piiskoppide koguga, kogu vaimulikkonnaga ja 1016 4,39 | kõikide teiste katoliiklike kogukondadega.~Euharistliku kogunemise 1017 4,46 | võtta vastu armulauda nendes kogukondades, kus puudub kehtiv preestriseisuse 1018 4,45 | kirikutesse või kiriklikesse kogukondadesse, mis ei ole täielikus osaduses 1019 4,43 | kirikutest ja kiriklikest kogukondadest asuma oikumeenia teele.~ 1020 3,32 | Kogudused on ristitute kogukonnad, kes väljendavad ja kinnitavad 1021 Intro,4 | sellel osaleva kristliku kogukonnaga vaimus tagasi sellesse kohta 1022 4,34 | piiskoppide sünodi erakorraline kogunemine nägiosaduse eklesioloogia” 1023 4,39 | kogukondadega.~Euharistliku kogunemise kiriklik osadus on osadus 1024 4,40 | kajastus nende euharistlikel kogunemistel, on vastuolus sellega, mida 1025 6,53 | esimeses kogukonnas, mis kogunes pärast Taevasseminemist 1026 2,21 | Õhtusöömaajale Jeesusega kogunesid kaksteist apostlit (vrd. 1027 Intro,1 | vereks, rõõmustab ta selles kohalolekus erilise intensiivsusega. 1028 2,21 | Kirik, kui müsteeriumis juba kohalolev Kristuse kuningriik kasvab 1029 3,33 | kasutades ka ajutiselt kohalviibiva preestri abi, kellel ei 1030 5,52 | vääriti mõistetud loovus - ja kohandamistaju ajel aset leidnud paljud 1031 5,51 | vajalik, et seda olulist kohandamistööd tehtaks pideva teadlikkusega 1032 4,44 | täieliku osaduse saavutamiseks kohane vahend ning võib osutuda 1033 5,51 | stiilid ja tundmisviisid. Kohanedes aja ja koha muutuvate tingimustega 1034 Intro,2 | mul korrata, sellessamas kohas, kuuletudes Tema käsule: „ 1035 5,48 | Kas saab üldse leiduda kohaseid vahendeid selle anni vastuvõtmiseks, 1036 5,50 | kompetentse autoriteedi poolt kohasel kujul esitatud pastoraalsete 1037 Intro,10 | õpetuse osas. Aeg-ajalt võib kohata äärmuslikult lihtsustatud 1038 Intro,10 | söömaajaga. Veelgi enam, kohati on ähmastunud apostellikul 1039 6,54 | Maarja meile ütlevat: „Ärge kõhelge; uskuge minu Poja sõnadesse. 1040 6,54 | üleskutse kuuletuda Kristusele kõhklematult: „Mida iganes Tema teile 1041 5,49 | pühitsemise esialgsetest kohtadest kristlike perekondade domus' 1042 Intro,8 | loomulikult neid paljusid kordi ja kohti, kus mul on olnud võimalus 1043 5,48 | on ta läbi sajandite ja kohtudes erinevate kultuuridega tundnud 1044 3,30 | osas ning seega eksides oma kohuse vastu anda selget tunnistust 1045 5,52 | sobimatud.~Seetõttu pean ma oma kohuseks kutsuda tungivalt üles pidama 1046 1,20 | rohkem kui kunagi varem kohustatud olevat mitte eirama oma 1047 6,57 | tähendab samuti enese sidumist kohustusega lasta end kujundada Kristuse 1048 1,20 | olevat mitte eirama oma kohustusi selle maailma kodanikena. 1049 4,36 | vastuvõtmise kaudu. Seda kohustust tuletab talle meelde seesama 1050 3,31 | erinevate pastoraalsete kohustustega. Nii muutub nende igapäevane 1051 2,25 | Liguori, kes kirjutas: „Kõigist pühendumistest on Jeesuse 1052 Conclu,62 | elavate maale ta.~Kes Sa kõike tead ja suudad,~oma ihu 1053 1,12 | 12. Euharistliku ohvri kõikehõlmava armastuse see tahk põhineb 1054 1,12 | ja alatiseks inimkonnale kõikidel ajastutel. „Kristuse ohver 1055 2,25 | väljaspool missat saame võimaluse kokkupuuteks armu allika enesega. Kristlik 1056 Conclu | Kokkuvõte~ ~ 1057 Intro,9 | südames, lastes justkui kõlada psalmisti sõnadel: „Kuidas 1058 4,36 | hoidmine rikkumatuna on eriline kõlbeline kohustus, mis lasub kristlastel, 1059 4,37 | viitab sellisele ilmsele kõlbelise hoiaku puudumisele kui ta 1060 3,32 | kandidaatidelt nõutavate kõlbeliste ja ettevalmistus-standardite 1061 6,56 | igapäevases valmistumises Kolgataks koges Maarja teatudeelaimdust 1062 3,28 | karjaseametis: piiskoppide kolleegium, keda abistavad preestrid, 1063 Intro,8 | pastoraalne töökoht, püha Floriani kolleegiumikirik Krakowis, Waweli katedraal, 1064 3,27 | sellel väljendil olevat kolm tähendust. Esiteks, „ta 1065 4,34 | hoidma ja edendama osadust Kolmainsa Jumalaga ja osadust ustavate 1066 Intro,4(*) | alla läinud surmavalda; kolmandal päeval üles tõusnud surnuist.~ 1067 Conclu,62 | hukatusest karja säästa,~kõlvuliseks tee, et päästa~elavate maale 1068 4,34 | mis on Kirikus õnnelikul kombel sajandeid püsinud ja mida 1069 2,23 | Püha Johannes Chrysostomuse kommentaar nendele sõnadele on sügav 1070 4,34 | juhuslikult pole mõiste kommunioon saanud üheks sellele ülevale 1071 5,51 | riskeerida selle vaesustamise või kompromiteerimisega katseliste vormide või praktikate 1072 Conclu,59 | evangeeliumi euharistliku kõne lõpus, öelda veelkord Kristusele, 1073 4,44 | üksainus anumine. Üheskoos kõneleme me Isaga ja üha rohkem teeme 1074 1,16 | meile toiduks. Kui Jeesus kõneles esimest korda sellest toidust, 1075 Conclu,61 | pühitsemisel kui ka intiimsel kõnelusel Jeesusega, mis toimub pärast 1076 4,36 | Chrysostomus innustas oma kõneosavusega ustavaid: „Ka mina tõstan 1077 4,46 | erinevatest kristlikest konfessioonidestkellel on õigus oodata 1078 3,32 | saavad jätkuda ning need kongregatsioonide liikmed ja ilmikud, kes 1079 5,52 | tõeliselt kirikliku loomuse konkreetne väljendus; see on nende 1080 4,36 | Pauluse karmile manitsusele konkreetse väljenduse: et armulaua 1081 5,52 | väga olulisel teemal ette konkreetsem dokument, mis sisaldaks 1082 4,39 | Piiskop on tegelikult oma konkreetses Kirikus ühtsuse nähtav allikas 1083 5,47 | äraandmise ja oma vere valamise konkreetseteks väljendusteks. Kõik need 1084 1,15 | õpetuse: „leiva ja veini konsekratsioon muudab leiva kogu substantsi 1085 3,29 | preestri, andes talle edasi väe konsekreerida armulauasakramenti. Seega „ 1086 3,30 | Tõsiasi, et armulauasakramendi konsekreerimise vägi on usaldatud ainult 1087 Conclu,59 | Iga päev on mu usk suutnud konsekreeritud leivas ja veinis ära tunda 1088 1,12 | kaudu, vaid ka läbi tõelise kontakti, sest see sakrament saab 1089 5,51 | maades toimub ka nendel kontinentidel, kus kristlus on noorem. 1090 Intro,5 | justkui kokku, kujustati jakontsentreeritialatiseks armulaua-annis. 1091 4,45 | ratifitseeriti seejärel mõlema koodeksi poolt, kus käsitletakse − 1092 6,57 | sarnaseks astudes Tema ema kooli ja lubades tal end saata. 1093 3,32 | See peaks olema ka tõukeks koondada kõik vajalikud vahendid 1094 1,20(34) | sellest, et euharistlik laud koormatakse kuldsete karikatega, kui 1095 2,23 | on tervenisti üks kuigi koosneb paljudest nisuteradest ja 1096 4,42 | ametile. Sellepärast on Kirik koostanud normid, mis on mõeldud tugevdama 1097 5,51 | Ecclesia in Asia, „selline koostöö on hädavajalik, sest püha 1098 5,51 | ülevaatamine peab toimuma tihedas koostöös Püha Tooliga. Nagu ma kirjutasin 1099 3,31 | kese ja tipp. Sellepärast kordan ma, südamest tänades meie 1100 4,40 | 17-34). Püha Augustinus kordas seda kutset kui ta, tuletades 1101 Intro,8 | loomulikult neid paljusid kordi ja kohti, kus mul on olnud 1102 4,38 | vahendusel”. 77~Armulaud, kui kõrgeim sakramentaalne väljendus 1103 5,50 | tõelise teenena usule. Tõustes kõrgelt üle palja tehnilise vilumuse 1104 1,11 | jumalikus igavikus ning kõrgub seega üle aja. 10~Kui Kirik 1105 2,23 | ühekstegevale väele kui ta kirjutab korintlastele: „Leib, mida me murrame, − 1106 4,40 | Paulus kirjutas ustavatele Korintoses, selgitades, kuidas lahkmeel 1107 4,37 | vastuolus oleva välise käitumise korral ei saa Kirik oma pastoraalses 1108 5,49 | viis see armulaualiturgia korraldamise erilise vormi väljatöötamiseni, 1109 Conclu,61 | sakrament ja hierarhiliselt korraldatud osadus.~Tee, millele Kirik 1110 5,47 | evangeeliumides jätkub lugu Jeesuse korraldusega jüngritele valmistada hoolikalt 1111 Intro,2 | Jeesust, et ta on lubanud mul korrata, sellessamas kohas, kuuletudes 1112 Intro,5 | ja kes soovib, et neid korrataks igas põlvkonnas kõigi nende 1113 1,12 | ohvrile ega rohkenda seda. 16 Korratakse selle meenutuslikku pühitsemist, 1114 6,54 | selle hoiaku omandamisel. Korrates seda, mida Kristus tegi 1115 Intro,4 | Maarja ja ustavate naiste kõrvale. Kannatus Ketsemani aias 1116 Intro,4 | Usutunnistuse sõnade kaja kostab sisekaemuse ja kuulutuse 1117 Conclu,59 | missat püha Leonardi krüptis Krakowi Waweli katedraalis, vaadelnud 1118 Intro,8 | Floriani kolleegiumikirik Krakowis, Waweli katedraal, püha 1119 5,50 | väljendamata erilist tänu Issandale Kreeka-Bütsantsi pärimuse ja kogu slaavi 1120 1,15 | enam nad suudavad ühendada kriitilise mõtlemise Kirikuelava 1121 4,37 | Jumalaga!” (2Ko 5,20). Kui kristlase südametunnistust rõhub raske 1122 4,36 | kõlbeline kohustus, mis lasub kristlastel, kes tahavad täiel määral 1123 5,47 | avatud ümberkujundamisele kristlikes pühitsustes kooskõlas paasa 1124 1,20 | omalt poolt, et „vääritu” on kristlikul kogukonnal võtta osa Issanda 1125 1,20 | armulaua pühitsemisele ja kristlikule elule tervikuna omast eshatoloogilist 1126 Intro,10 | kaasnenud sisemine kasvamine kristlikus kogukonnas. Kindlasti on 1127 5,49 | rikkalik kunstiline pärand. Kristlikust müsteeriumist mõjustatud 1128 5,51 | rahvastele ning kujundab kristluse poolt inspireeritud kultuure.~ 1129 Intro,5 | väega, mis tuleb talle Kristuseltülemises toas”: „See on 1130 Intro,6 | ineunte ja selle mariaanliku krooniga Rosarium Virginis Mariae. 1131 1,14 | ülestõusmise müsteeriumi, mis kroonis Tema ohvrit. Vaid elava 1132 1,15 | Kristuse ülestõusmisega kroonitud ohvri sakramentaalne taasesitamine 1133 Conclu,59 | esimest missat püha Leonardi krüptis Krakowi Waweli katedraalis, 1134 6,55 | euharistliku usu eelkujuks. Kui ta külaskäigu ajal Eliisabeti juurde kandis 1135 5,51 | arvukatel pastoraalsetel külaskäikudel olen ma kogu maailmas näinud 1136 2,25(49) | ei tohiks ustavad jätta külastamata pühimat sakramenti, mida 1137 2,24 | mille me armulauaosaduses külluslikult vastu võtame, täidab inimsüdames 1138 1,20(34) | mööduda väljas, kus Tal on külm ja puuduvad rõivad. See 1139 3,31 | armastuse eeskuju selleks, et külvata noorte meeste südamesse 1140 Conclu,61 | Teise aastatuhande viimased kümnendid, mis tipnesid Suure Juubeliga, 1141 3,30 | olnud arutluse all viimaste kümnendite viljakas oikumeenilises 1142 2,21 | kirikukogu justkui vastuseks küsimusele: „Kuidas Kirik kasvab?”, 1143 4,43 | ühtsuse ülim sakrament, kuivõrd see on selle ühtsuse sobilik 1144 4,39 | erilises vormis, et see on kujund ühest, tõelisest, üleilmsest 1145 5,50 | sakraalsete ehitiste ehitamist ja kujundamist reguleerivatele normidele. 1146 5,47 | tundlikkusest, mille on kujundanud Vana Testamendi pärimus 1147 5,49 | Altarite ja tabernaaklite kujunduse kirikute sisemuses motiveeris 1148 5,51 | kunsti ja liturgilise korra kujunemine, mis leidis aset iidse kristliku 1149 Intro,5 | ent otsustav hetk tema kujunemises oli kindlasti armulauasakramendi 1150 5,49 | erinevaid õiguspäraselt kujunenud kiriklikke traditsioone. 1151 5,49 | traditsioone. Sellel põhjal kujunes ka rikkalik kunstiline pärand. 1152 6,55 | vere füüsilises reaalsuses, kujustades seeläbi eneses seda, mis 1153 Intro,3 | juurde. Armulauaseadmine kujustas sakramentaalselt sündmusi, 1154 5,50 | juhistega. See kehtib nii kujutavate kunstide kui ka sakraalmuusika 1155 Intro,3 | kõige varasematest Kiriku kujutustest Apostlite Tegude raamatus: „ 1156 1,20(34) | euharistlik laud koormatakse kuldsete karikatega, kui su vend 1157 Conclu,60 | sellele müsteeriumile kui oma kulminatsioonile. Armulauas on meil Jeesus, 1158 4,34 | armulaud kõigi sakramentide kulminatsioonina meie osaduse täiustamisel 1159 6,56 | vaimset kommuniooni”, mis kulmineerus tema ühenduses oma Pojaga 1160 5,51 | kristluse poolt inspireeritud kultuure.~Ometi on vajalik, et seda 1161 5,51 | seda märgistavad erinevate kultuuride vormid, stiilid ja tundmisviisid. 1162 5,48 | sajandite ja kohtudes erinevate kultuuridega tundnud vajadust pühitseda 1163 3,31 | maailma sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi, siis on kerge 1164 1,20(34) | Teda kui Ta on alasti. Ärge kummardage Teda siidi rüütatud templis, 1165 Intro,4(**) | maailma Päästja. Tulge, kummardagem.~ 1166 2,25 | arendamata ka seda euharistliku kummardamise aspekti, mis muudab kestvamaks 1167 Conclu,62 | milline peab olema vastus ja kummardub sügavalt ülistuses ja piiritus 1168 3,28 | armulauaohverdusega oma kuningliku preestriseisuse väel”, 55 1169 2,21 | juba kohalolev Kristuse kuningriik kasvab nähtavalt maailmas 1170 5,49 | oluliselt „kultuuri”, ja eriti kunste.~ 1171 5,50 | See kehtib nii kujutavate kunstide kui ka sakraalmuusika kohta.~ 1172 5,49 | kasutatud rõivastuses avalduva kunstilise loomingu tohutu hulga, mis 1173 5,50 | suurte arhitektuuriliste ja kunstiliste tööde panuse eest kristlikku 1174 5,49 | peenest käsitööst tõeliste kunstiteosteni?~Võib öelda, et armulaud, 1175 5,50 | jätnud alati avaralt ruumi kunstnike loovusele. Kuid sakraalne 1176 5,50 | ma rõhutasin oma kirjas kunstnikele, 100 on Kirik jätnud alati 1177 5,50 | müsteeriumi-taju, mis suunab kunstnikke nägema oma pingutusi ilu 1178 Intro,10 | väljendamata oma sügavat kurbust selle üle? Armulauasakrament 1179 5,52 | ajel aset leidnud paljud kuritarvitused, mis on paljudele toonud 1180 Intro,10 | erinevates osades on esinenud kuritarvitusi, mis on viinud segadusele 1181 Intro,3 | Kristus palvetades muutus kurvaksja Ta higi muutus nagu 1182 1,20(34) | nälga. Alusta tema nälja kustutamisest ja seejärel võid sellega, 1183 3,31 | vastata suuremeelselt Jumala kutsele. Sageli kasutab Issand just 1184 4,40 | Püha Augustinus kordas seda kutset kui ta, tuletades meelde 1185 5,52 | Seetõttu pean ma oma kohuseks kutsuda tungivalt üles pidama ustavalt 1186 Intro,6 | kolmanda aastatuhande koidikul, kutsudes teda „sõudma sügavale kohale” 1187 Conclu,61 | sellel teel ergutanud ja kutsunud kõiki ristituid vastama 1188 1,16 | toidust, hämmeldusid Tema kuulajad ja sattusid segadusse, mis 1189 Conclu,62 | meie südameid”. Üle kõige kuulakem pühimat Maarjat, kelles 1190 Conclu,60 | Vaimu and, Isa ülistamine, kuulamine ja armastamine. Kui me jätaksime 1191 1,13 | eneseandmisele, kes saikuulekaks surmani’ (Fi 2,8), omapoolse 1192 1,13 | toiduna. Tema armastuse ja kuulekuse and kuni oma elu andmiseni ( 1193 6,54 | vastu ka Maarja üleskutse kuuletuda Kristusele kõhklematult: „ 1194 Intro,2 | korrata, sellessamas kohas, kuuletudes Tema käsule: „Seda tehke 1195 3,27 | päästvaid sõnu, mis ta on kuulnud apostlitelt”. 52 Ka siin 1196 5,50 | ja nõuab, nagu Rubljovi kuulsal Kolmainsuse ikoonil, sügavalt 1197 6,58 | täitmisel (vrd. Lk 1,55), ja kuulutab imet, mis ületab need kõik − 1198 Intro,4 | ülestõusmisajal üles oma laulu, et kuulutada: „Surrexit Dominus de sepulcro 1199 Intro,7 | And ja müsteerium”. 4 Kuulutades välja Roosipärja-aasta, 1200 1,20 | 27-34). 34~Issanda surma kuulutaminekuni Tema tuleb” (1Ko 11, 1201 Intro,10 | pühendumisega armulauamüsteeriumi kuulutamisele on kaasnenud sisemine kasvamine 1202 Intro,1 | usaldava lootusega.~Õigusega kuulutas Vatikani II kirikukogu, 1203 4,41 | priviligeeritud paik, kus lakkamatult kuulutatakse ja toidetakse osadust. Just 1204 6,56 | vrd. Lk 2,34-35). Nõnda kuulutati ette tema Poja ristilöömise 1205 Intro,4 | kaja kostab sisekaemuse ja kuulutuse sõnadest: „Ecce lignum crucis, 1206 1,11 | ladina riituses preestri kuulutuseleSee on usu müsteerium”: „ 1207 6,55 | lihakssaamise jätk. Ingli kuulutuses eostus tema üsas Jumala 1208 6,56 | kuulis ta eaka Siimeoni kuulutust, et laps saab olema „tähiseks, 1209 Intro,10 | taandatud lihtsalt selle kui kuulutusvormi efektiivsusele. See on siin-seal 1210 4,45 | eriolukorras üksikisikutele, kes kuuluvad kirikutesse või kiriklikesse 1211 3,32 | väljendavad ja kinnitavad oma kuuluvust eelkõige armulauaohvri pühitsemise 1212 5,52 | tähendus, olen ma palund Rooma kuuria asjakohaseid ameteid valmistada 1213 5,47 | kelle Johannes tunnistab Laatsaruse õde Maarjaks, kallab kannutäie 1214 3,30 | kirikukogu tähelepanekud läänes XVI sajandist alates tekkinud 1215 6,56 | südamega ja risti jalamil läbielatu uuesti kogemist.~ 1216 1,13 | 13. Lähedase seose tõttu Kolgata ohvriga 1217 2,24 | see tähendab märk kõige lähedasemast üksolemisest Jumalaga ja 1218 5,48 | osutab loomuldasa intiimsele lähedusele, ei ole Kirik andnud kunagi 1219 Intro,9 | armulauasakramendi vastu. Lähematena meie ajale tuleb nimetada 1220 1,12 | elu lunastusohvrist; ta läheneb sellele mitte ainult usust 1221 4,36 | ja vannutan, et keegi ei läheneks sellele pühale lauale määritud 1222 4,45 | kohaselt valmistunud 95 See lähenemine ratifitseeriti seejärel 1223 4,35 | pühitsemine olla osaduse lähtepunktiks; see eeldab, et osadus on 1224 3,27 | selles mõttes, et see ei lähtu Kristusest enesest, vaid 1225 3,31 | See, lisab kirikukogu, „lähtub peamiselt armulauaohvrist, 1226 Intro,4(*) | surnud ja maetud; alla läinud surmavalda; kolmandal päeval 1227 Intro,6 | käesoleva entsüklikaga taas läita selle euharistlikuhämmastuse”, 1228 2,22 | mind läkitanud, niisamuti läkitan mina teid” (Jh 20,21). Ristiohvri 1229 3,27 | alusele, kelle valis ja läkitas misjonile Kristus ise”.51 1230 2,23 | ühtsuse ja tema jätkuva elu läte, on tegev armulauas. See 1231 3,32 | ristimise armul. Kuid selliseid lahendusi saab pidada vaid ajutiseks, 1232 4,40 | Korintoses, selgitades, kuidas lahkmeel nende vahel, mis kajastus 1233 Intro,3 | näeme taas Jeesust, kui Ta lahkub „ülemisest toast”, laskub 1234 1,18 | armulauas, ei pea ootama lahkumist siinpoolsusest igavese elu 1235 2,23 | Poja ja Püha Vaimu ühine ja lahutamatu tegevus, mis on Kiriku, 1236 1,15 | vein pärast konsekratsiooni lakanud olemast, nii et sellest 1237 4,41 | priviligeeritud paik, kus lakkamatult kuulutatakse ja toidetakse 1238 6,56 | eaka Siimeoni kuulutust, et laps saab olema „tähiseks, mille 1239 Conclu,60 | koidikul oleme meie, Kiriku lapsed, kutsutud võtma uuenenud 1240 6,55 | inimsilmale veel nähtamatu, lasi Eliisabetil end ülistada, 1241 Intro,3 | lahkub „ülemisest toast”, laskub koos õpilastega Kidroni 1242 4,43 | halastuse Isa, annaks oma lastele Püha Vaimu täiuse, et nad 1243 Intro,9 | tunde ja tänuga oma südames, lastes justkui kõlada psalmisti 1244 4,36 | kui ollakse teadlik enesel lasuvast surmapatust”. 75~ 1245 4,36 | igaüks, kes teab enesel lasuvat raske patu, peab enne armulauale 1246 1,15 | muud”. 24~Adoro te devote, latens Deitas, laulame me jätkuvalt 1247 4,40 | Kristus... pühitses oma laual meie rahu ja ühtsuse müsteeriumi. 1248 2,24 | osasaamisest samast euharistlikust lauast − astmeni, mis kaugelt ületab 1249 1,20(34) | sellest, et euharistlik laud koormatakse kuldsete karikatega, 1250 1,15 | te devote, latens Deitas, laulame me jätkuvalt koos ingelliku 1251 6,58 | võtmes. Armulaud, nagu Maarja laulgi, on esmalt ja eelkõige ülistus 1252 5,47 | rituaale, kuni Hallel'i laulmiseni (vrd. Mt 26,30; Mk 14,26), 1253 Intro,4 | ülestõusmisajal üles oma laulu, et kuulutada: „Surrexit 1254 Intro,5 | hääle Selle käsutusse, kes lausus need sõnadülemises toas” 1255 1,17 | Chrysostomuse jumalikus liturgias leiame näiteks sellise palve: “ 1256 4,40 | ja Tema liikmed, siis te leiate Issanda lauale olevat asetatud 1257 3,31 | keskendumise kadumisele ja leiavad armulauaohvrisnende elu 1258 1,17 | Efraim kirjutab: Ta nimetas leiba oma elavaks ihuks ja Ta 1259 6,53 | euharistlikul pidusöömaajal, võib leida kaudse pildi Maarja sidemest 1260 Intro,3 | mis pidid peatselt aset leidma, alates kannatustega Ketsemani 1261 Intro,3 | sündmustele, mis nende varjus aset leidsid sellel õhtul kui Kristus 1262 5,48 | pärimusele. ~Kas saab üldse leiduda kohaseid vahendeid selle 1263 4,38 | struktuuri ja kõik temas leiduvad pääste vahendid ning on 1264 Conclu,60 | evangeeliumist ja elavast pärimusest leitav kava; see on alati sama. 1265 Conclu,62 | karjus, kes meid hoiad,~leivaga, mis tõesti toidab:~hukatusest 1266 1,14 | Jh 6,35.48), „elavaks leivaks” (Jh 6,51). Püha Ambrosius 1267 Intro,3 | leivamurdmises ja palvetes” (2,42). „Leivamurdminetähistab armulauda. Kaks 1268 5,47 | Kirikus juba juurdunudleivamurdmisepraktika valguses. Ent 1269 6,53 | viibima kristlaste esimese, leivamurdmisele pühendunud põlvkonna armulauapühitsemistel ( 1270 Intro,3 | apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes” (2,42). „Leivamurdmine” 1271 Intro,9 | nimetada kolme entsüklikat: Leo XIII entsüklika Mirae caritatis ( 1272 Conclu,59 | oma esimest missat püha Leonardi krüptis Krakowi Waweli katedraalis, 1273 Intro,9(5) | Leonis XIII P.M. Acta, XXII (1903), 1274 2,21 | Analoogiliselt Siinai mäe lepingule, mis pitseeriti ohvriga 1275 4,37 | Kristuse asemel: Andke endid lepitada Jumalaga!” (2Ko 5,20). Kui 1276 4,37 | muutub patukahetsusteekond lepitussakramendi kaudu möödapääsmatuks, et 1277 5,48 | inglite leib, millele ei tohi ligineda muidu kui evangeeliumist 1278 Intro,6 | end ilmutab, Tema paljudes ligiolekuvormides, ent eelkõige Tema ihu ja 1279 4,42 | ustavate sagedast ja viljakat ligipääsemist euharistlikule lauale ja 1280 Intro,4 | qui pro nobis pependit in ligno. Alleluia”. *** ~ 1281 Intro,4 | kuulutuse sõnadest: „Ecce lignum crucis, in quo salus mundi 1282 2,25 | selles suhtes püha Alphonsus Liguori, kes kirjutas: „Kõigist 1283 6,55 | neitsiliku üsa Jumala Sõna lihakssaamiseks. Armulaud, olles kannatuse 1284 6,58 | ületab need kõik − lunastavat lihakssaamist. Lõpuks peegeldab Magnifikaat 1285 6,55 | Eliisabeti juurde kandis oma üsas lihakssaanud Sõna, sai temast mingis 1286 2,24 | astmeni, mis kaugelt ületab lihtsa inimliku ühise söömaaja 1287 Intro,10 | võib kohata äärmuslikult lihtsustatud arusaama armulauamüsteeriumist. 1288 2,23 | oleme meiegi omavahel kokku liidetud ning üheskoos ühendatud 1289 Conclu,59 | kallid vennad ja õed, sügava liigutusega jagada teie usu toetamiseks 1290 Conclu,61 | asetab, paneb meid edasi liikuma lõpliku eesmärgitäieliku 1291 3,30 | ühtsuse saavutamise poole liikumise aeglustumise. Niisamuti 1292 3,28 | Vatikani II kirikukoguliituvad ustavad armulauaohverdusega 1293 Intro,8 | püstitatud staadionitele ja linnaväljakutele... See armulaua pühitsemise 1294 1,12 | ristiohvri kohalolevaks; see ei lisa sellele ohvrile ega rohkenda 1295 1,12 | minu veri”, vaid läks edasi lisades: „mis teie eest antakse”, „ 1296 6,53 | armulauapühitsemistel (Ap 2,42).~Kuid lisaks tema osalemisele euharistlikul 1297 6,53 | valguse müsteeriumitesse lisasin ma armulaua seadmise. 102 1298 3,30 | liturgilistel teenistustel. Sellised liturgiad ja teenistused, olgu need 1299 Intro,9 | konstitutsioonis pühast liturgiast Sacrosanctum concilium.~ 1300 Intro,10 | kogukonnas. Kindlasti on liturgiline reform, mille kirikukogu 1301 5,47 | nähtavaid jälgi sellest liturgilisest tundlikkusest, mille on 1302 3,30 | isegi osalemisega nende endi liturgilistel teenistustel. Sellised liturgiad 1303 5,49 | kes püüdsid luua missa liturgilistele tekstidele kohast muusikat. 1304 3,28 | et euharistlikku palvet loeb ainult preester kuna rahvas 1305 Intro,4(*) | Risti löödud, surnud ja maetud; alla 1306 Conclu,62 | söövad,~kes Su töödes kaasa löövad~pühade kaaskondseiks Sa.~~~ 1307 4,38 | sidemetes”, mida kirikukogu loetleb kui ta õpetab: „Täielikult 1308 1,20 | Issanda õhtusöömaajast keset lõhenemisi ja ükskõiksust vaeste vastu ( 1309 2,23 | armulauas saab Kirik jumalikult Lohutajalt jõudu.~ 1310 2,25 | ammutanud sellest jõudu, lohutust ja tuge!~Seda praktikat, 1311 3,32 | saadaks töötegijaid oma lõikusele (vrd. Mt 9,38). See peaks 1312 Intro,10 | praktikast peaaegu täielikult loobutud. Kiriku erinevates osades 1313 Intro,10 | kahemõttelisust ja hoolimatust.~Ma loodan, et see entsüklika aitab 1314 Intro,8 | maailm, mis tuli esile Jumal Looja kätest naaseb nüüd Tema 1315 Intro,8 | igavesse pühamusse, annab Loojale ja Isale tagasi kogu lunastatud 1316 5,49 | rõivastuses avalduva kunstilise loomingu tohutu hulga, mis ulatub 1317 5,50 | nägema oma pingutusi ilu loomisel mitte lihtsalt oma talendi 1318 4,36 | Kuigi nähtamatu osadus oma loomu poolest alati kasvab, eeldab 1319 5,48 | pidusöömaaja” idee osutab loomuldasa intiimsele lähedusele, ei 1320 1,15 | leivas ja veinis ainult loomulikke elemente, sest Issand on 1321 1,20 | kaitsta inimelu eostumisest loomuliku lõpuni. Ja mis veel rääkida 1322 Intro,8 | ametijärglasena, meenutan ma loomulikult neid paljusid kordi ja kohti, 1323 Intro,10 | armulaua sakramentaalne loomus on taandatud lihtsalt selle 1324 2,24 | olemaKristuses sakramendi loomuses, see tähendab märk kõige 1325 1,20 | selles maailmas peab kristlik lootus särama! Ka sellepärast tahtis 1326 Intro,1 | möödumist, täites need usaldava lootusega.~Õigusega kuulutas Vatikani 1327 Conclu,59 | valgusele ja südamed uuele lootusele (vrd. Lk 24,13-35).~Lubage 1328 5,52 | aastatel on vääriti mõistetud loovus - ja kohandamistaju ajel 1329 5,50 | avaralt ruumi kunstnike loovusele. Kuid sakraalne kunst peab 1330 1,18 | kinnitus pärast konsekratsiooni lõpeb kohaselt eshatoloogilise 1331 2,25 | vrd. Jh 13,25) ja tunda lõpmatut armastust Tema südames. 1332 4,34(67) | Vrd. lõpparuanne, II.C.1: L'Osservatore Romano, 1333 Conclu,60 | alati sama. Selle kese on lõppeks Kristuses eneses, keda tuleb 1334 4,37 | patus” ei tohi armulauale lubada. 76~ 1335 6,57 | astudes Tema ema kooli ja lubades tal end saata. Koos Kirikuga 1336 1,20 | kohaloleku söömaajas ja ohvris lubaduseks inimkonnast, mis on uuendatud 1337 5,47 | arvestades vaeste vajadusi, lubamatu „raiskamine”. Kuid Jeesuse 1338 Intro,2 | Issand Jeesust, et ta on lubanud mul korrata, sellessamas 1339 1,18 | eesmärgi poole, Kristuse lubatud rõõmutäiuse eelmaitse (vrd. 1340 4,38 | Täielikult on Kirikusse lülitatud need, kes, omades Kristuse 1341 6,58 | võib sügavamalt mõista kui lugeda uuesti Magnifikaati euharistlikus 1342 5,47 | 47. Lugedes sünoptilistes evangeeliumides 1343 Intro,8 | Loojale ja Isale tagasi kogu lunastatud loodu. Ta teeb seda Kiriku 1344 Intro,8 | naaseb nüüd Tema juurde lunastatuna Kristuse poolt.~ 1345 Conclu,60 | Armulauas on meil Jeesus, Tema lunastav ohver, Tema ülestõusmine, 1346 6,58 | mis ületab need kõiklunastavat lihakssaamist. Lõpuks peegeldab 1347 2,22 | vrd. Mt 5,13-16), kõikide lunastus. 40 Kiriku missioon jätkab 1348 1,12 | ammutab pidevalt oma elu lunastusohvrist; ta läheneb sellele mitte 1349 5,49 | heliloojatest, kes püüdsid luua missa liturgilistele tekstidele 1350 2,23(42) | 22; püha Cyprianus, Ep. LXIII, 13: PL 4, 384.~ 1351 Intro,8 | teoks armulauasakramendis: maailm, mis tuli esile Jumal Looja 1352 Intro,8 | isegi kui seda pühitsetakse maakiriku tagasihoidlikul altaril, 1353 Conclu,62 | kõlvuliseks tee, et päästa~elavate maale ta.~Kes Sa kõike tead ja 1354 5,49 | arhitektuur, skulptuur, maalikunst ja muusika on leidnud armulauas 1355 Intro,6 | ja mõtlus selle üle koos Maarjaga see onprogramm”, mille 1356 5,47 | tunnistab Laatsaruse õde Maarjaks, kallab kannutäie hinnalist 1357 6,55 | Issanda ihu vastu võttes. Maarjal paluti uskuda, et see, kelle 1358 6,58 | uutest taevastest” ja „uuest maast”, mille eelaimdus ning teatud 1359 3,30 | piiskoppidele ja preestritele ei madalda mingilgi määral ülejäänud 1360 5,48 | kunagi järgi kiusatusele madaldada seda „intiimsust” oma Peiuga, 1361 3,32 | ettevalmistus-standardite madaldamises.~ 1362 Conclu,61 | pidusöömaajamüsteerium ei luba madaldamist või ärakasutamist; seda 1363 Conclu,61 | hoolikalt jälgides, et seda ei madaldataks üheski mõõtmes või sellega 1364 4,37 | hoiaku puudumisele kui ta määrab, et neid, kes „kangekaelselt 1365 5,51 | Kiriku pärand, ei saa seda määratleda vaid kohaliku kiriku poolt 1366 4,42 | euharistlikule lauale ja määratlema, millistel objektiivsetel 1367 3,27 | Kiriku magisteerium täpsemalt määratlenud oma õpetuse armulauasakramendi 1368 1,18 | saladuse”. Selle tõttu määratles püha Ignatius Antiookiast 1369 4,36 | läheneks sellele pühale lauale määritud ja rikutud südametunnistusega. 1370 2,21 | mäel. Analoogiliselt Siinai mäe lepingule, mis pitseeriti 1371 2,21 | lõpule viidama hiljem Kolgata mäel. Analoogiliselt Siinai mäe 1372 Intro,8 | kabelites, mis on ehitatud mägiradade äärde, järvekallastele ja 1373 1,12 | meenutuslikku pühitsemist, sellemälestavat taasesitamist” (memorialis 1374 1,14 | on tõeline tunnistus ja mälestus sellest, et Issand suri 1375 6,54 | müsteeriumi kaudu oma paasa elava mälestuse, saades nõndaeluleivaks’”.~ 1376 5,48 | alati ohvrisöömaajaks, mida märgistab Kolgatal valatud veri. Euharistlik 1377 5,51 | armulaua pühitsemine kui seda märgistavad erinevate kultuuride vormid, 1378 Intro,10 | ja armastuse positiivseid märke.~Kahjuks on nende valgusallikate 1379 4,46 | pääsemisele: „Valmistab rõõmu märkida, et katoliku vaimulikud 1380 5,48 | pühapidusöömaaeg, milles märkide lihtsus varjab Jumala mõõdetamatut 1381 6,56 | kohalolevaks sakramentaalsetes märkides, oli seesama ihu, mis eostus 1382 1,19 | pühasid apostleid, aulisi märtreid ja kõiki pühakuid. Armulauasakramendi 1383 Intro,4(*) | Risti löödud, surnud ja maetud; alla läinud surmavalda; 1384 1,18(30) | Suurpüha, teine vesper, Magnifikaadi antifoon. ~ 1385 6,58 | mõista kui lugeda uuesti Magnifikaati euharistlikus võtmes. Armulaud, 1386 Intro,4 | pidi kogema üksindust ja mahajäetust: „Niisiis te ei jaksanud 1387 6,53 | lugu püha Neljapäeva ööl ei maini Maarjat. Ometi me teame, 1388 4,34 | Kirik on kutsutud oma maisel palverännakul alal hoidma 1389 5,52 | Paulus pidi karmide sõnadega manitsema Korintose kogukonda raskete 1390 4,36 | apostel Pauluse karmile manitsusele konkreetse väljenduse: et 1391 Intro,6 | millennio ineunte ja selle mariaanliku krooniga Rosarium Virginis 1392 6,56 | kujustati ette Neitsi Stabat Materit risti jalamil. Oma igapäevases 1393 5,47 | vaatab ta oma peatse surma ja matmise suunas, ja näeb selles salvimises 1394 1,20(34) | Chrysostomus, In Evangelium S. Matthaei, hom. 50:3-4: PG 58, 508- 1395 2,25 | euharistlike andide kujul. 47~Meeldiv on veeta aega koos Temaga, 1396 6,53 | seas, kes palvetasid „ühel meelel” (vrd. Ap 1,14) esimeses 1397 2,25 | kõige suurem, Jumalale kõige meelepärasem ja meile kõige rohkem abiks”.50 1398 3,33 | koguduse eest peavad nad meeles pidama, etnagu õpetab 1399 6,57 | aegadest peale on Maarja meelespidamine olnud alati osa ida ja lääne 1400 Intro,8 | võimalus seda pühitseda. Mulle meenub kogudusekirik Niegovićis, 1401 4,39 | armulauasakramendiga, tuleb meenutada, etarmulauaohver, kuigi 1402 Intro,8 | Peetruse ametijärglasena, meenutan ma loomulikult neid paljusid 1403 3,30 | reaalsus. Ometi, kui nad meenutavad pühas söömaajas Issanda 1404 6,57 | mälestuseks” (Lk 22,19). Kolgatameenutuseson kohal kõik see, mis 1405 1,12 | seda. 16 Korratakse selle meenutuslikku pühitsemist, selle „mälestavat 1406 3,31 | selleks, et külvata noorte meeste südamesse preestrikutsumuse 1407 2,23 | tervikuks, niisamuti oleme meiegi omavahel kokku liidetud 1408 1,20 | Johannese evangeelium toob meieni – võimalusena rõhutada selle 1409 4,46 | kellel on õigus oodata meilt tunnistuse andmist tõest1410 1,17 | oma ihu ja vere anni kaudu meis oma Vaimu andi, mis on juba 1411 4,34 | on soovitanud vaimse elu meistriteks olnud pühakud. Jeesuse püha 1412 5,49 | gregoriaani vaimust kantud meloodiatest ja paljudest teistest heliloojatest, 1413 1,12 | mälestavat taasesitamist” (memorialis demonstratio), 17 mis muudab 1414 Intro,6 | sügavale kohaleajaloo merel uue evangelisatsiooni entusiasmiga. 1415 Intro,8 | äärde, järvekallastele ja mererannale; ma olen seda pühitsenud 1416 2,21 | Õhtusöömaajal aluse uuele messiaanlikule kogukonnale, Uue Lepingu 1417 1,16 | elu” (Jh 6,53). See ei ole metafoorne toit: “minu liha on tõeline 1418 1,12 | loomust ei saa seetõttu mõista millegi ristist eraldiseisvana, 1419 Intro,4(**) | See on ristipuu, millel rippus maailma Päästja. 1420 Conclu,62 | armu kaudu näeb selgelt, milline peab olema vastus ja kummardub 1421 5,51 | ma kogu maailmas näinud millist suurt vitaalsust võib omada 1422 4,42 | euharistlikule lauale ja määratlema, millistel objektiivsetel tingimustel 1423 Conclu,59 | kelle juurde me peaksime minema? Sinul on igavese elu sõnad” ( 1424 1,11 | töö and. Samuti ei jää see mineviku raamidesse, sest kõik, mis 1425 4,44 | keelud selles vallas ruumi mingile ebakindlusele. 93~Sellele 1426 3,30 | preestritele ei madalda mingilgi määral ülejäänud jumalarahvast, 1427 5,48 | salvis, pole ka Kirik kartnud mingit „ekstravagantsust”, pühendades 1428 Intro,3 | verega, vaid iseenda verega, minnes ühe korra kõige pühamasse 1429 Intro,4 | jaksanud ühtainustki tundi koos minuga valvata? Valvake ja palvetage, 1430 1,20(34) | vendade seast, seda te olete minule teinud’... Mis kasu on sellest, 1431 2,22 | üksteisesse „jäämise”: „Jääge minusse, ja mina jään teisse” (Jh 1432 Intro,9 | entsüklikat: Leo XIII entsüklika Mirae caritatis (28. mai 1902), 5 1433 Conclu,62 | panis vere,~Iesu, nostri miserere:~Tu nos pasce, nos tuere,~ 1434 3,27 | kelle valis ja läkitas misjonile Kristus ise”.51 Ka armulauasakrament 1435 2,21(37) | kirikukogu, dekreet Kiriku misjonitegevuse kohta Ad Gentes, 5.~ 1436 4,41 | kohustus osaleda missal kui miski neid tõsiselt ei takista 1437 3,28 | Sellepärast näeb Rooma Missaal ette, et euharistlikku palvet 1438 1,17 | Pühas Vaimus”. 28 Ning rooma missaali kohaselt palvetab preester: “ 1439 1,12(16) | sessioon, Doctrina de ss. Missae Sacrificio, 2. peatükk: 1440 1,18(31) | Missale Romanum, embolism Issanda 1441 2,25(46) | mysterii eucharistici extra Missam, 36 (n. 80).~ 1442 Intro,9 | armulauasakramendi ja püha missaohvri kohta? Sajandeid olid need 1443 Conclu,61 | adoratsiooni palvehetkel missast eraldi. Just nendel aegadel 1444 2,22 | kõikide lunastus. 40 Kiriku missioon jätkab Kristuse missiooni: „ 1445 4,46 | üksikjuhtude kohta, sest ühe või mitme usutõe eitamine nende sakramentide 1446 Intro,8 | See armulaua pühitsemise mitmekesine stsenaarium on andnud mulle 1447 3,32 | ustavate piisavale arvule ja mitmekesisusele, et moodustada kogudus, 1448 3,31 | Preestrid on hõlvatud väga mitmesugustes pastoraalsetes tegevustes. 1449 Intro,9 | selle erinevaid aspekte mitmetes dokumentides, eriti dogmaatilises 1450 4,45 | kus on tegemist teiste mitte-ida kristlastega, kes ei ole 1451 5,52 | magisteeriumi poolt valitud „vorme” mitte-siduvatena ning juurutama autoriseerimata 1452 Intro,8 | Ainsale, kes valmistas selle mittemillestki. Tema, igavene ülempreester, 1453 1,15 | viise justkui oleksid needmittetõelised’, vaid sellepärast, et see 1454 1,20 | probleemid. Piisab vaid mõelda tungivale vajadusele töötada 1455 3,30 | aeglustumise. Niisamuti on mõeldamatu asendada pühapäevane missa 1456 4,43 | selle tähtsuse tõttu ei tohi mööda vaadata; ma pean silmas 1457 3,28 | Selline järjepidevus on möödapääsmatu Kiriku eksistentsiks tõelises 1458 4,37 | lepitussakramendi kaudu möödapääsmatuks, et täiel määral osaleda 1459 Intro,1 | tähistanud tema päevade möödumist, täites need usaldava lootusega.~ 1460 Intro,5 | kehtestas Ta Triduum'i ja mööduvate sajandite vahel müstilise „ 1461 1,15 | elava usuga”, nii nagu seda mõistab eriti magisteeriumi „kindel 1462 3,31 | ja juur”. 64 Niisiis me mõistame kui oluline on preestri 1463 4,34 | Mitte juhuslikult pole mõiste kommunioon saanud üheks 1464 4,34 | osaduse eklesioloogia” mõistet Vatikani II kirikukogu keskse 1465 5,52 | järgsetel aastatel on vääriti mõistetud loovus - ja kohandamistaju 1466 5,50 | adekvaatselt müsteeriumi, mõistetuna Kiriku usu täiuses ja kooskõlas 1467 4,35(71) | mõningate aspektide kohta Kiriku mõistmisel osadusena Communionis Notio ( 1468 6,54 | mis sedavõrd ületab meie mõistmist, et kutsub jäägitult usaldama 1469 Intro,2 | Õhtusöömaajast osa võtsid, mõistsid Kristuse sõnade tähendust? 1470 Conclu,62 | lootuse tunnistajateks. Kui mõistus kogeb selle müsteeriumi 1471 Conclu,59 | pealegi paneb proovile meie mõistuse võime ulatuda näivuse taha. 1472 3,31 | armulauas noortele meestele mõjusa eeskuju ja tõuke vastata 1473 5,49 | Kristlikust müsteeriumist mõjustatud arhitektuur, skulptuur, 1474 5,49 | Kirikut ja tema vaimsust, on mõjutanud oluliselt „kultuuri”, ja 1475 3,30 | õpetus armulauaohvrist on mõlemad olnud arutluse all viimaste 1476 Intro,10 | valgusallikate kõrval ka varje. Mõnel pool on euharistliku adoratsiooni 1477 Intro,9 | käsitlesin armulauamüsteeriumi mõningaid aspekte ja selle tähtsust 1478 4,46 | katoliku vaimulikud saavad mõningatel erijuhtudel jagada armulaua, 1479 5,52 | on viinud mõned, eriti mõningates piirkondades, käsitama Kiriku 1480 5,48 | märkide lihtsus varjab Jumala mõõdetamatut pühadust: O sacrum convivium, 1481 3,32 | arvule ja mitmekesisusele, et moodustada kogudus, puudub preester, 1482 2,21 | sakramendis ustavate ühtsust, kes moodustavad ühe Kristuse ihu (vrd. 1Ko 1483 6,56 | vastu räägitakse” ja et mõõk läbistab ka tema enda hinge ( 1484 2,21(38) | Ja Mooses võttis verd ning piserdas 1485 5,50 | rituaalsetes ja esteetilistes mõõtmetes on lääne ja ida kristlaste 1486 1,11 | armastust, mis ei tunne mõõtu.~ 1487 4,37 | südametunnistuse vaatlusega. Kuid moraalinormidega tõsiselt, selgelt ja järjekindlalt 1488 4,44 | kirikukogu poolt osutatud moraalinormidele92 ei jäta Kiriku seaduse 1489 5,48 | jätkuvalt annab ennast oma mõrsjale Kirikule, andes ohvri, mille 1490 Conclu,62 | vales,~qui nos pascis hic mortales:~tuos ibi commensales,~coheredes 1491 Intro,4 | tertia die resurrexit a mortuis”. * Usutunnistuse sõnade 1492 Intro,4 | sellesse aega.~„Crucifixus est, mortuus et sepultus; descendit ad 1493 5,50 | lääne arhitektuuriline ja mosaiikne hiilgus on kõigi usklike 1494 3,28 | väljendab apostellikkuse seda mõtet. Nagu õpetab Vatikani II 1495 Intro,7 | sisekaemuses Kristuse üle mõtiskluse egiidi alla. Järelikult 1496 Intro,7 | täielikumalt sellesse euharistlikku mõtisklusse, sel moel ühtlasi tänades 1497 5,49 | kujunduse kirikute sisemuses motiveeris sageli mitte lihtsalt kunstiline 1498 4,40 | Seejärel innustas apostel neid mõtlema armulaua tõelisele reaalsusele, 1499 5,49 | sakraalmuusika kohta kui vaid mõtleme gregoriaani vaimust kantud 1500 1,15 | suudavad ühendada kriitilise mõtlemise Kirikuelava usuga”, nii 1501 1,15 | reaalsuses, sõltumatult meie mõtlemisest, on leib ja vein pärast 1502 Intro,8 | 8. Kui ma mõtlen armulauasakramendist ja


kiusa-motle | motlu-rei | relig-touke | touse-xvi

IntraText® (V89) Copyright 1996-2007 EuloTech SRL