2. Suure juubeliaasta 2000 kestel oli mul võimalus pühitseda armulauda Jeruusalemmas „ülemises toas”, kus pärimuse kohaselt Jeesus ise seda esmakordselt pühitses. Ülemine tuba oli see koht, kus see pühim sakrament sisse seati. Just seal võttis Kristus leiva, murdis sellest ja andis oma jüngritele, öeldes: „Võtke ja sööge sellest, teie kõik: see on minu ihu, mis teie eest antakse” (vrd. Mt 26,26; Lk 22,19; 1Ko 11,24). Siis Ta võttis karika veiniga ja ütles neile: „Võtke ja jooge sellest, teie kõik: see on uue ja igavese lepingu karikas, minu veri, mis teie ja kõikide eest valatakse pattude andeksandmiseks” (vrd. Mk 14,24; Lk 22,20; 1Ko 11,25). Ma tänan Issand Jeesust, et ta on lubanud mul korrata, sellessamas kohas, kuuletudes Tema käsule: „Seda tehke minu mälestuseks” (Lk 22,19), neid samu sõnu, mis Ta ise ütles kaks tuhat aastat tagasi.

Kas apostlid, kes Viimsest Õhtusöömaajast osa võtsid, mõistsid Kristuse sõnade tähendust? Võib-olla mitte. Need sõnad saavad täiesti selgeks alles neljapäeva õhtust pühapäeva hommikuni kestva püha Triduumi lõpuks. Need päevad hõlmavad paasamüsteeriumi; need hõlmavad ka armulauamüsteeriumi.