16. Ohvri päästev mõju saab täielikult teoks kui Issanda ihu ja verd armulauas vastu võetakse. Armulauaohver on seesmiselt suunatud ustavate sisemisele ühendusele Kristusega armulauaühenduse kaudu; me võtame vastu Teda ennast, kes andis iseenese meie eest, me võtame vastu Tema ihu, mille Ta andis ära meie eest ristil ja Tema verd, mille Ta “valas paljude eest pattude andeksandmiseks” (vrd. Mt 26,28). Meile tuletatakse meelde Tema sõnu: “Nii nagu elav Isa minu on läkitanud ja mina elan Isa läbi, nii elab ka see, kes mind sööb, minu läbi” (Jh 6,57). Jeesus ise kinnitab meile, et see ühendus, mida Ta võrdleb ühendusega Kolmainsuse elus, saab tõesti teoks. Armulaud on tõeline söömaaeg, milles Kristus annab ennast meile toiduks. Kui Jeesus kõneles esimest korda sellest toidust, hämmeldusid Tema kuulajad ja sattusid segadusse, mis sundis õpetajat rõhutama oma sõnade objektiivset tõde: “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui te ei söö Inimese Poja liha ega joo Tema verd, ei ole teie sees elu” (Jh 6,53). See ei ole metafoorne toit: “minu liha on tõeline roog ja minu veri on tõeline jook” (Jh 6,55).