22. Kristuse ihusse vastuvõtmine, mis toimub ristimises, uueneb pidevalt ja saab üha kinnitust armulauaohvris osalemise kaudu, eriti selle täieliku osalemise kaudu, mis leiab aset sakramentaalses osaduses. Võib öelda mitte ainult, et igaüks meist võtab vastu Kristust, vaid samuti, et Kristus võtab vastu igaüht meist. Ta saab meie sõbraks: „Teie olete mu sõbrad” (Jh 15,14). Tõepoolest, Tema tõttu on meil elu: „Nii elab ka see, kes mind sööb, minu läbi” (Jh 6,57). Armulauaosadus viib üleval moel täide Kristuse ja iga Tema järgija üksteisesse „jäämise”: „Jääge minusse, ja mina jään teisse” (Jh 15,4).

Ühenduse läbi Kristusega saab Jumala rahvast, selle asemel, et enesesse sulguda, inimkonna jaoks „sakrament”, ³⁹ Kristuses omandatud pääste märk ja vahend, maailma valgus ja maa sool (vrd. Mt 5,13-16), kõikide lunastus. ⁴⁰ Kiriku missioon jätkab Kristuse missiooni: „nii nagu Isa on mind läkitanud, niisamuti läkitan mina teid” (Jh 20,21). Ristiohvri jäädvustamisest ja oma osadusest Kristuse ihu ja verega armulauas ammutab Kirik vaimse väe oma missiooni elluviimiseks. Nii ilmneb armulauasakrament kui kogu evangeliseerimise allikas ja ühtlasi tipp, kuna selle eesmärk on inimkonna osadus Kristusega ja Temas Isa ja Püha Vaimuga. ⁴¹