28. Viimaks on Kirik apostellik selles mõttes, et „kuni Kristuse taastulemiseni õpetavad, pühitsevad ja juhatavad teda jätkuvalt apostlid oma järglaste kaudu karjaseametis: piiskoppide kolleegium, keda abistavad preestrid, ühenduses Peetruse ametijärglasega, kes on Kiriku ülemkarjane”. ⁵³ Apostlite ametijärglus karjasemissioonis eeldab möödapääsmatult vaimulikupühitsuse sakramenti, see tähendab kehtiva piiskopliku ordinatsiooni katkematut järjepidevust päris algusest peale. ⁵⁴ Selline järjepidevus on möödapääsmatu Kiriku eksistentsiks tõelises ja täielikus mõttes.

Ka armulaud väljendab apostellikkuse seda mõtet. Nagu õpetab Vatikani II kirikukogu „liituvad ustavad armulauaohverdusega oma kuningliku preestriseisuse väel”, ⁵⁵ ent just ordineeritud preester, „toimides Kristuse isikus, viib läbi armulauaohvri ning annab selle Jumalale kogu rahva nimel”. ⁵⁶ Sellepärast näeb Rooma Missaal ette, et euharistlikku palvet loeb ainult preester kuna rahvas osaleb usus ja vaikuses. ⁵⁷