40. Armulaud loob osadust ja tugevdab osadust. Püha Paulus kirjutas ustavatele Korintoses, selgitades, kuidas lahkmeel nende vahel, mis kajastus nende euharistlikel kogunemistel, on vastuolus sellega, mida nad pühitsevad − Issanda Söömaajaga. Seejärel innustas apostel neid mõtlema armulaua tõelisele reaalsusele, et naasta vennaliku osaduse vaimu (vrd. 1Ko 11,17-34). Püha Augustinus kordas seda kutset kui ta, tuletades meelde apostli sõnu: „Teie olete aga Kristuse ihu ning igaüks omast kohast Tema liikmed” (1Ko 12,27), jätkas öeldes: „Kui te olete Tema ihu ja Tema liikmed, siis te leiate Issanda lauale olevat asetatud teie enda müsteeriumi. Jah, te võtate vastu iseenda müsteeriumi”.⁸⁴ Ja sellest tähelepanekust tuletab ta järelduse: „Issand Kristus... pühitses oma laual meie rahu ja ühtsuse müsteeriumi. Kes iganes võtab vastu ühtsuse müsteeriumi jäämata rahusidemesse võtab vastu mitte müsteeriumi enese hüvanguks vaid asitõendi enese vastu”. ⁸⁵