| Table of Contents | Words: Alphabetical - Frequency - Inverse - Length - Statistics | Help | IntraText Library |
| Johannes Paulus II Ecclesia de Eucharistia IntraText CT - Text |
49. Sellise ülendatud tundega müsteeriumist saame aru, kuidas Kiriku usk armulauamüsteeriumisse on leidnud ajaloolise väljenduse mitte ainult sisemise pühendunud hoiaku nõudes vaid ka pühitsetava sündmuse suuruse esiletoomiseks ja rõhutamiseks mõeldud välistes vormides. Järk-järgult viis see armulaualiturgia korraldamise erilise vormi väljatöötamiseni, mis austab erinevaid õiguspäraselt kujunenud kiriklikke traditsioone. Sellel põhjal kujunes ka rikkalik kunstiline pärand. Kristlikust müsteeriumist mõjustatud arhitektuur, skulptuur, maalikunst ja muusika on leidnud armulauas nii otseselt kui kaudselt rohke inspiratsiooni allika.
Nii toimus see näiteks arhitektuuris, mis oli tunnistajaks, pärast seda kui ajalooline olukord seda võimaldas, üleminekule euharistliku pühitsemise esialgsetest kohtadest kristlike perekondade domus'es ehk „kodus” esimeste sajandite pühalikele basiilikatele, keskaja aukartustäratavatele katedraalidele ja nii suurtele kui ka väikestele kirikutele, mis tasapisi kerkisid kõigis maades, mida kristlus oli puudutanud. Altarite ja tabernaaklite kujunduse kirikute sisemuses motiveeris sageli mitte lihtsalt kunstiline inspiratsioon vaid ka selge arusaamine sellest müsteeriumist. Sama võiks öelda sakraalmuusika kohta kui vaid mõtleme gregoriaani vaimust kantud meloodiatest ja paljudest teistest heliloojatest, kes püüdsid luua missa liturgilistele tekstidele kohast muusikat. Ja samamoodi − kas saame jätta tähele panemata Kiriku sisustuses ja armulaua pühitsemisel kasutatud rõivastuses avalduva kunstilise loomingu tohutu hulga, mis ulatub peenest käsitööst tõeliste kunstiteosteni?
Võib öelda, et armulaud, mis kujundab Kirikut ja tema vaimsust, on mõjutanud oluliselt „kultuuri”, ja eriti kunste.