57. „Seda tehke minu mälestuseks” (Lk 22,19). Kolgata „meenutuses” on kohal kõik see, mis Kristus teostas oma kannatuse ja surma läbi. Järelikult on kohal ka kõik see, mida Kristus tegi meie heaks oma ema suhtes. Ta andis oma emale armastatud õpilase ning temas igaühe meist: „Vaata, see on su poeg!”. Igaühele meist ütleb Ta ka: „Vaata, see on su ema!” (vrd. Jh 19,26-27).

Kristuse surma meenutuse kogemine armulauas tähendab ka selle anni püsivat vastuvõtmist. See tähendab tema vastuvõtmist − nagu Johannes tegi. See tähendab samuti enese sidumist kohustusega lasta end kujundada Kristuse sarnaseks astudes Tema ema kooli ja lubades tal end saata. Koos Kirikuga ja Kiriku emana on Maarja kohal igal meie armulauapühitsusel. Kui Kirik ja armulaud on lahutamatult ühendatud, tuleb sama öelda Maarja ja armulaua kohta. See on üks põhjustest, miks iidsetest aegadest peale on Maarja meelespidamine olnud alati osa ida ja lääne kirikute euharistlikest pühitsemistest.