19. Armulauasakramendi süüdatud eshatoloogiline pinge väljendab ja kinnitab meie osadust Kirikuga taevas. Mitte juhuslikult ei austata ida anafoorides ja ladina armulauapalvetes Maarjat, Jeesus Kristuse, meie Issanda ja Jumala igavesti neitsilikku ema, ingleid, pühasid apostleid, aulisi märtreid ja kõiki pühakuid. Armulauasakramendi see aspekt väärib suuremat tähelepanu: pühitsedes Talle ohvrit osaleme taevases „liturgias” ja saame osaks suurest hulgast, kes hüüab: „Pääste on meie Jumalal, kes istub troonil ja Tallel!” (Ilm 7,10). Armulauasakrament on tõesti pilguheit taevasse maa pealt. See on taevase Jeruusalemma aukiir, mis läbistab meie ajaloo pilved ja valgustab meie rännakut.