31. Kui armulauasakrament on Kiriku elu kese ja tipp siis samavõrd on ta preesterliku teeminise kese ja tipp. Sellepärast kordan ma, südamest tänades meie Issandat Jeesus Kristust, et armulauasakrament „on preestriseisuse sakramendi esmane ja keskne raison d'être, sakramendi, mis sai alguse armulaua seadmise hetkel”. ⁶³

Preestrid on hõlvatud väga mitmesugustes pastoraalsetes tegevustes. Kui võtame ühtlasi arvesse kaasaegse maailma sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi, siis on kerge mõista, kuidas preestreid ähvardab vägagi reaalne oht kaotada sellise hulga erinevate ülesannete keskel oma tähelepanu kese. Vatikani II kirikukogu nägi pastoraalses armastuses sidet, mis seob tervikuks preestri elu ja töö. See, lisab kirikukogu, „lähtub peamiselt armulauaohvrist, mis on seetõttu kogu preesterliku elu kese ja juur”. ⁶⁴ Niisiis me mõistame kui oluline on preestri vaimse elu jaoks, nagu ka Kiriku ja maailma hüveks, et preestrid järgiksid kirikukogu soovitust pühitseda armulauasakramenti iga päev: „sest isegi kui ustavad ei saa kohal viibida on see Kristuse ja Kiriku töö”. ⁶⁵ Sel moel suudavad preestrid vastu panna igapäevastele pingetele, mis viivad keskendumise kadumisele ja leiavad armulauaohvris − nende elu ja teenimise tõelises keskpunktis − vaimse jõu toimetulemiseks oma erinevate pastoraalsete kohustustega. Nii muutub nende igapäevane töö tõeliselt euharistlikuks.

Armulauasakramendi kesksel kohal preestrite elus ja teenimises põhineb selle keskne koht preestrikutsumuste pastoraalsel edendamisel. Just armulauasakramendis on palve kutsumuste eest kõige tihedamalt ühendatud Kristuse kui igavese ülempreestri palvega. Samal ajal annab preestrite hoolikus euharistlikus teenimises, koos ustavate teadliku, tegusa ja viljaka osalemisega armulauas noortele meestele mõjusa eeskuju ja tõuke vastata suuremeelselt Jumala kutsele. Sageli kasutab Issand just preestri palava pastoraalse armastuse eeskuju selleks, et külvata noorte meeste südamesse preestrikutsumuse seeme ja panna see vilja kandma.